Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, makrotasand 2019

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Grete Luukas

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

grete.luukas [at] stat.ee

5332 3939

10/02/2023

10/02/2023

Arvepidamises on andmed investeeringute, toodangu, siirete, ekspordi, impordi ning keskkonnakaitseteenuste pakkumise ja kasutamise kohta.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaator CEPA 2000 (KTL 2000)

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine (makroandmed) hõlmab kõiki Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi institutsionaalseid sektoreid.

Abitegevuse toodang – toetav tegevus, mida teostatakse ettevõttes selleks, et võimaldada kohaliku tegevusalaüksuse põhi- või kõrval tegevusalaga tegelemist. Keskkonnakaitseline abitegevus hõlmab selliseid kulusid, mis aitavad vältida, ennetada või vähendada ettevõtte tegevuse kahjuliku mõju keskkonnale.

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja taastada looma- ja taimeliike, ökosüsteeme ja elupaiku, aga ka looduslikke ja poollooduslikke maastikke. Teatud maastikutüüpide, biotoopide, ökoloogiliste vööndite ja nendega seonduva (hekid, puude read looduslike koridoride taasloomiseks) säilitamine ja rajamine on selgelt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse (kapitali kogumahutus) – residendist keskkonnatootjate põhivara soetamine, miinus põhivara realiseerimine vaadeldava perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele (maaparandus). Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud.

Jäätmekäitlus – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on ennetada jäätmete tekkimist ja vähendada nende kahjulikku keskkonnamõju. Siia kuuluvad jäätmete kogumise ja töötlemise meetmed, sealhulgas järelevalve- ja haldusmeetmed. Samuti kuuluvad siia ringlusse võtt ja kompostimine, madala radioaktiivsusega jäätmete kogumine ja töötlemine, tänavapuhastus ning prügivedu.

Kaitse müra ja vibratsiooni eest – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on tööstuses ja transpordis müra ja vibratsiooni vähendamine, selle seire ja järelevalve. Siia kuuluvad ka lähiümbruse ja avalike kohtade (ujula, kool jne) müra vähendamise tegevused (tantsusaalide helikindluse suurendamine jne).

Kaitse radiatsiooni eest – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada mis tahes allikast tuleva kiirguse negatiivseid tagajärgi. Siia kuulub suure radioaktiivsusega jäätmete (tavakäsitsemisel ja transpordil peab nende suure radionukliidide sisalduse tõttu rakendama kiirgusvarjestust) käitlemine, transport ja töötlemine.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted – mittefinantsettevõtete sektor koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega.

Keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus – süstemaatiline loominguline tegevus, et suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks keskkonnakaitse valdkonnas. Sellesse rühma koondatakse kõik keskkonnakaitsele suunatud teadus- ja arendustöö tegevused ja kulutused: saasteallikate ja saasteainete keskkonda hajumise mehhanismide, samuti inimesi, liike ja biosfääri mõjutavate saasteainete identifitseerimis- ja analüüsimeetodid. Siia kuulub teadus- ja arendustöö igasuguse saaste vältimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti saaste mõõtmis- ja analüüsivarustusele ning seadmetele suunatud teadus- ja arendustöö.

Keskkonnakaitsekulutused kokku – keskkonnatoodete tarbimise, keskkonnainvesteeringute ja antud keskkonnasiirete (arvestatud on tehingud, mis pole kajastatud tarbimises ja investeeringutes) summa, millest on lahutatud välismaailmalt saadud keskkonnasiirded.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine – mõõdab ühiskonna panust keskkonnakaitsesse. Annab infot, kui palju on majandusressursse kasutatud, et vältida, ennetada ja vähendada keskkonna saastatust. Annab ülevaate keskkonnakaitse toodangust, tarbimisest, investeeringutest, impordist ning siiretest.

Keskkonnakaitseteenuseid pakkuvad ettevõtted – ettevõtted, kes osutavad keskkonnakaitse tegevusalaga klassifitseeritavaid teenuseid

Keskkonnakaitseteenuste tarbimine – vaadeldaval perioodil ostetud keskkonnateenused ja keskkonnakaitselise tegevuse pakkumiseks tehtud investeeringud; eristatakse lõpptarbimist, vahetarbimist ja investeeringuid.

Keskkonnakaitse tegevusala – keskkonnakaitse valdkond; eristatakse üheksat valdkonda – välisõhu ja kliima kaitse; reoveekäitlus; jäätmekäitlus; pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse; kaitse müra ja vibratsiooni eest; bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse; kaitse radiatsiooni eest; keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus; muu keskkonnakaitsetegevus

Keskkonnatooted – keskkonnakaubad ja -teenused, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist.

Kodumajapidamised – hõlmavad isikuid või isikute gruppe, kes elavad koos ja kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulgas on ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTI) – kasumitaotluseta institutsioonid, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu ja juhuslik müük. Need kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.

Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.

Ostjahind – lõpptarbimise puhul on ostjahind ostja makstud hind. Vahetarbimise puhul on see hind, mis ei sisalda lisandväärtusmaksu (VAT – value added tax) või muid maha arvatavaid makse.

Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on ennetada neisse saasteainete imbumist, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja muu füüsilise seisundi halvenemise ning sooldumise eest. Siia kuulub ka pinnase ja põhjavee saastumise seire ja järelevalve.

Resident – institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt seal asuvad tootmishooned ja maa). Riigi residentideks peetakse institutsionaalseid üksusi, kui nad osalevad riigi majandusterritooriumil majandustegevuses aasta või pikema aja jooksul.

Reovee käitlus – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vältida pinnavee saastumist, vähendades reovee sattumist maismaa pinnavette ja merevette. Siia kuulub reovee kogumine ja töötlemine, samuti seire- ja haldustegevus.

Siirded – maksed keskkonnakaitsetegevuse finantseerimise toetuseks.

Turutoodang – toodang, mida müüakse turul majanduslikult oluliste hindadega või mida vähemalt kavatsetakse turul müüa.

Turuväline toodang – kaubad ning individuaalsed ja kollektiivsed teenused, mida toodavad kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja valitsemissektor ning mida nad pakuvad tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga teistele majandusüksustele või ühiskonnale kui tervikule.

Valitsemissektor – kõik institutsionaalsed üksused, mis on põhitegevusala järgi mitteturutootjad ja mille toodangut saab jagada kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks.

Välismaailm – kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused, kes teevad tehinguid residendist üksustega või kellel on residendist üksustega muid majandussidemeid.

Välisõhu ja kliima kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada saasteainete heitkogust välisõhku või kontsentratsiooni välisõhus ning kontrollida kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahjustavate ainete heitkoguseid.

Keskkonnakaitseteenuste tootja

Keskkonnakaitseteenuste tarbija, finantseerija

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

2010, 2014–…

Ei ole rakendatav

Miljon eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine) VIII lisa

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused“ tabelites:

KK031: Keskkonnakaitse kogukulutused keskkonnakaitse tegevusala ja institutsionaalse sektori järgi

KK032: Riigi keskkonnakaitsekulutused.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 10106 „Keskkonnakaitseteenuseid ja -tooteid tootva sektori arvepidamine“.

Environmental expenditure statistics: Industry data collection handbook, Eurostat (2005)

http://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-EC-05-002

Environmental expenditure statistics. General Government and Specialised Producers data collection handbook, Eurostat (2007)

http://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-statistical-working-papers/-/KS-RA-07-012

SERIEE Environmental Protection Expenditure Accounts – Compilation Guide, Eurostat (2002)

http://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-BE-02-001

Environmental Protection Expenditure Accounts. Handbook, Eurostat (2017)

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Ei rakendata

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Täpsus tagatakse Eurostati väljatöötatud metoodika rakendamise teel.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad.

Andmed on võrreldavad.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamisega.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Regulaarsed revisjonid toimuvad igal aastal, vastavalt rahvamajanduse arvepidamise metoodikale.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed.

Keskkonnaministeeriumist saadakse rohelise investeerimisskeemi projektide toetuste väljamaksete algandmed.

Eesti Pangalt saadakse teenuste ekspordi ja impordi andmed.

Keskkonnaagentuurilt saadakse jäätmete koguste ning reovee koguste algandmed.

Transpordiametilt saadakse müratõkete ja kergliiklusteede ehituse investeeringute koondandmed, samuti sõidukite arvu ja vanuse koondandmed.

Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadakse algandmed keskkonnainvesteeringute rahastavate projektide toetuste väljamaksete kohta.

Rahandusministeeriumilt saadakse tõukefondide projektide toetuste väljamaksete algandmed.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt saadakse keskkonnakaitsega seotud toetuste algandmed.

Riigimetsa Majandamise Keskusest saadakse kaitsealuste metsade kaitseks tehtud kulude andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 10106 „Keskkonnakaitsetoodete ja -teenuste sektori arvepidamine“, 10101 „Keskkonnakaitsekulutused“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 20001 „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 22027 „Registreeritud liiklusvahendid“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ ja 40701 „Tööjõu-uuring“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks.

Ei ole rakendatav

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise kohustuslikkus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 691/2011 (Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta) muudatusest nr 538/2014. Esimene aasta, mille kohta andmed tuleb koostada, on 2014. Andmete edastus algab vastavalt määruse jõustumisele 2017. aastal.