Kaubavedu maanteedel 2019

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Piret Pukk

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

piret.pukk [at] stat.ee

6 259 293

10/02/2023

10/02/2023

Aasta: kaubavedu maanteel reisi pikkuse järgi; veoautode läbisõit telgede arvu järgi; kaubavedu maanteel kaubagrupi järgi; kaubavedu maanteel veose liigi järgi; ohtlikud veosed maanteel; maanteekaubaveo uuringu standardviga ja suhteline standardviga

Kvartal: riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel; maanteekaubaveo uuringu üldkogum, valim, vastanud

Transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator 2007 (TSK 2007)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Ohtlike veoste klassifikaator (OVK)

Ettevõtted ja ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud, kellele kuuluvad veoautod

Kaubagrupp – veosed on klassifitseeritud vastavalt transpordistatistika standardsele kaupade klassifikaatorile (TSK), mille alus on Euroopa Liidu transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator (NST).

Kaubaveo mootorsõiduk – igasugune veoste veoks mõeldud üheosaline mootorsõiduk (nt veoauto) või veoste veoks mõeldud kokkuhaagitud sõiduk (s.t haagis(t)ega veoauto või poolhaagisega, haagisega või haagiseta sadulveduk).

Kaupade brutokaal – veetavate veoste kogukaal, mis hõlmab veoühiku pakendite, välja arvatud taara (nt kaupade pakendamiseks kasutatud konteinerid, vahetatavad kaubakorpused ja kaubaalused) kaalu.

Läbisõit – sõidukiga läbitud vahemaa maismaal kilomeetrites. Juhul kui osa reisist kulges merel, siis sõitu merel ei arvestata läbisõidu hulka.

Mahalaadimiskoht – koht, kus veosed laaditi kaubaveo mootorsõidukilt maha või kus vahetati sadulvedukit.

Ohtlikud kaubad – teel veetavate ohtlike kaupade (/veoste) klassid on määratletud ÜRO soovitustes ohtlike kaupade (/veoste) veo kohta, viieteistkümnes täiendatud trükk, Genf 2007. Klassid on järgmised: lõhkeained; gaasid; tuleohtlikud vedelikud; tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis kokkupuutel veega eraldavad tuleohtlikke gaase; oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid; mürgised ja nakkusohtlikud ained; radioaktiivsed ained; söövitavad ained; mitmesugused ohtlikud ained.

Pealelaadimiskoht – koht, kus veosed laaditi kaubaveo mootorsõidukile või kus vahetati sadulvedukit.

Rahvusvaheline maanteevedu – maanteevedu aruannet esitavas riigis asuva veose pealelaadimise/reisijate pealetuleku või mahalaadimise/mahamineku koha ja teises riigis asuva veose pealelaadimise/reisijate pealetuleku või mahalaadimise/mahamineku koha vahel. Vedu võib hõlmata veel üht või mitut riiki läbivat transiiti ja kabotaažvedu ja teiste riikide vahelist vedu. Kabotaažvedu on peale sõiduki registreerinud riigi mõne teise riigi sisene maanteevedu, mida teostab aruannet esitavas riigis registreeritud mootorsõiduk.

Riigisisene maanteevedu – maanteevedu samas riigis asuva kahe punkti vahel (kauba pealelaadimise/reisijate pealetuleku koht ja mahalaadimise/mahamineku koht), sõltumata sellest, millises riigis on mootorsõiduk registreeritud. Mõiste võib hõlmata teist riiki läbivat transiiti. Haagise või poolhaagise mootorsõidukist lahtihaakimist ja haagise või poolhaagise kokkuhaakimist teise mootorsõidukiga loetakse veoste haagiselt või poolhaagiselt mahalaadimiseks ja sellele pealelaadimiseks.

Tühisõit – sellise maanteesõiduki liikumine, millel veetavate veoste üldine brutokaal koos konteinerite, vahetatavate kaubakorpuste ja kaubaalustega on null. Sõitu ei loeta tühisõiduks, kui sõiduk veab tühja varustust (konteinerid, vahetatavad kaubakorpused ja kaubaalused).

Veetavate kaupade liigid – jagunevad vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni lastiliikide, pakendite ja pakkematerjalide koodidele, soovitus nr 21, Genf, märts 1986. Lastiliigid on järgmised: vedellast, puistlast, suured kaubakonteinerid, muud kaubakonteinerid, alustel kaubad, eelnevalt tropitavad kaubad, mobiilsed iseliikuvad üksused, muud mobiilsed üksused, muud veoseliigid.

Veosekäive – veosekäivet mõõdetakse tonnkilomeetrites. Tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

Veoauto

Transpordiameti liiklusregistris registreeritud veoautod, mille kandevõime on üle 3500 kg (kategooriad N2 ja N3) ja mille vanus ei ületa 25 aastat

FREIM

Transpordiameti liiklusregistri ja majandustegevuse registri põhjal kord kvartalis moodustatav loend veoautodest, mille kandevõime on üle 3500 kg ja vanus on kuni 25 aastat

Kogu Eesti

Kaubavedu maanteel 2001–…

Veoautode läbisõit telgede arvu järgi 2001–…

Kaubavedu maanteel kaubagrupi järgi 2008–…

Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel (kvartalid) 2008–…

Maanteekaubaveo uuringu üldkogum, valim, vastanud (kvartalid) 2008–…

Kaubavedu maanteel veose liigi järgi 2009–…

Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel 2010–…

Ohtlikud veosed maanteel 2011–…

Eestis laaditud rahvusvahelised maanteeveosed riigi järgi 2011–…

Ei ole rakendatav

Kaubavedu – tuhat tonni, miljon tonni

Veosekäive – tuhat tonn-kilomeetrit, miljon tonn-kilomeetrit

Läbisõit – tuhat kilomeetrit

Aasta

Kvartal

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) nr 202/2010, 10. märts 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 6/2003 kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007, 7. november 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 91/2003 ja (EÜ) nr 1365/2006 seoses teataval viisil transporditud kaupade ühtse klassifikaatori NST 2007 kehtestamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 833/2007, 16. juuli 2007, nõukogu määrusega (EÜ) nr 1172/98 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) ettenähtud üleminekuperioodi lõpetamise kohta

Komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2004, 6. aprill 2004, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/98 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) kohaselt kogutavate andmete täpsusnõudeid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 6/2003, 30. detsember 2002, kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise kohta

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2163/2001, 7. november 2001, kaupade autoveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta

Komisjoni määrus (EL) nr 520/2010, 16. juuni 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 831/2002 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil seoses kättesaadavate uuringute ning statistiliste andmete allikatega (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 1319/2013, 9. detsember 2013 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 70/2012, 18. jaanuar 2012, kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF)

Rahvusvaheline Maanteeliit (IRF)

UNECE, ITF ja Eurostati transpordistatistika ühisküsimustik Gentlemen's Agreement

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. Näitajaid ei avaldata, kui nende aluseks on alla 10 erineva auto andmed.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kvartal

Ei avaldata

Transpordistatistikat leiab ka:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/transport;

https://ec.europa.eu/eurostat/web/transport/overview; europa.eu/pol/trans;

https://unece.org/transport;

https://data.oecd.org/energy.htm#profile-Transport

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Maanteetransport“ tabelites:

TS50: Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel

TS51: Kaubavedu maanteel

TS52: Veoautode läbisõit telgede arvu järgi

TS528: Kaubavedu maanteel kaubagrupi järgi

TS534: Kaubavedu maanteel veose liigi järgi

TS535: Ohtlikud veosed maanteel

TS536: Eestis laaditud rahvusvahelised maanteeveosed riigi järgi

TS54: Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel (kvartalid)

TS540: Maanteekaubaveo uuringu üldkogum, valim, vastanud (kvartalid)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 22029 „Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu“.

Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatide vaheline transpordistatistika töörühm)

Road freight transport methodology

Statistika andmebaasi tabel TS540: Maanteekaubaveo uuringu üldkogum, valim, vastanud

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Kvaliteedinäitajaid võrreldakse EL õigusaktides sätestatud täpsuspiiridega. Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Transpordiamet

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. Täpsus (andmekvaliteet) on piisav veosega läbitud vahemaa ning kogu veosekäibe osas, kuid pole piisav nt. veetud tonnaaži osas. Põhjuseks on madal vastamismäär.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis.

Uuringu vastamismäär on avaldatud statistika andmebaasis.

Andmed avaldatakse 150 päeva pärast aruandekvartali (T + 150) ja 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse transpordistatistika kohta käivat ühtset metoodikat.

Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2008. aastast.

Kaubaveo mahuandmed erinevad teiste transpordi statistikatööde samadest näitajatest, sest andmed on kogutud valikvaatlusega ning seetõttu hinnangulised.

Andmete sisemine sidusus on tagatud, kasutades ühtset metoodikat andmete kogumisel ja samu arvutusreegleid andmete agregeerimisel.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 360,8

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta: 0,58

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel või aastastatistika andmete valmimisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on u 18 000. Objektide arv aastavalimis on 6240 (kvartalis 1560, nädalas 120).

Stratifitseeritud lihtne juhuslik valik sõiduki kandevõime ning sõiduki vastutava kasutaja tegevusala järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Transpordiameti liiklusregistrisse kantud sõiduki ja vastutava kasutaja andmed ning majandustegevuse registrisse kantud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjad sõidukite kaupa (veosevedu).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Nädal

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika nädalaküsimustikuga „Veoki kasutamine”.

Majandustegevuse registri andmed veolubade kohta saadakse andmestiku alla laadimisel veebilehelt https://mtr.mkm.ee/, Transpordiameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide ja muude uuringute andmetega koondandmete tasemel.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Nädala kohta kogutud andmete põhjal arvutatakse kvartali hinnangud.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

2017. aastast kogutakse ettevõtetelt andmeid veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Andmed on statistikatöö 22029 „Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu“ sisend.