Energia tarbimine ja tootmine (aasta) 2020

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Helle Truuts

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

helle.truuts [at] stat.ee

6259285

18/06/2024

18/06/2024

Energiabilanss; kütuste kasutamine kütuse liigi ja majandusharu järgi; elektrijaamade võimsus ja toodang generaatori liigi järgi; energia efektiivsuse suhtarvud

Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN)

Tööstustoodete loetelu (TTL)

Kütused on klassifitseeritud vastavalt energiatoodete koodiloendile. Koodiloendi aluseks on standardne rahvusvaheline energiatoodete liigitus SIEC (Standard International Energy Products Classification).

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Andmete avaldamisel kasutatavad tegevusalarühmad tabelite KE0230 ja KE0240 jaoks:

B 07 (v.a 0721) + B 08 (v.a 0892) + B 09–C 33 + F 41–43 - Tööstussektor

C 241 + C 242 + C 243 + C 2451 + C 2452 - Raua- ja terasetööstus

C 20 + C 21 - Keemiatööstus

C 244 + C 2453 + C 2454 - Mitteraudmetallide tööstus

C 23 - Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

C 29 + C 30 + C 33 - Transpordivahendite tootmine

C 25 + C 26 + C 27 + C 28 - Metalltoodete, masinate, arvutite, elektriseadmete tootmine

B 07 (v.a 0721) + B 08 (v.a 0892) + B 099 - Mäetööstus

C 10 + C 11 + C 12 - Toiduaine- ja tubakatööstus

C 17 + C 18 - Paberitööstus ja trükindus

C 16 - Puidutööstus

F 41 + F 42 + F 43 - Ehitus

C 13 + C 14 + C 15 - Tekstiili- ja nahatööstus

C 22 + C 31 + C 32 - Mujal liigitamata tööstus

B 05 + B 06 + B 0892 + B 091 + C 19 + D 35 + B 0721 - Energiasektor

A 01 + A 02 + A 03 - Põllumajandus- ja kalandussektor

H 49 + H 50 + H 51 - Transpordisektor

H 491 + H 492 - Raudteeveondus

H 49 (v.a 491) + H 492 - Maismaaveondus

H 50 - Veetransport

H 51 - Õhutransport

E 36–39 + G 45–47 + H 52–I 56 + J 58–U 98 - Äri- ja avaliku teeninduse sektor

Tööstus: EMTAK 07, 08, v.a 0892, 09–33, 41–43

Energia tootmine: EMTAK 05, 06, 0892, 091, 19, 35, 0721

Põllumajandus- ja kalandus: EMTAK 01, 02, 03

Transport: EMTAK 49, 50, 51

Äri- ja avaliku teenindus: EMTAK 36–39, 45–47, 52–56, 58–98

Kodumajapidamised

Arvutuslik lõpptarbimine – kogu energia, mis on lõpptarbijatele kasutatav. Sisemaise tarbimise ja muundamissektori tootluse summa, millest lahutatakse muundamissektoris tarbitud kogused, energiasektori omatarve ja kaod.

Energiaga varustatus – võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel; saadakse energia ressurssidest rahvusvahelise lennunduse lahutamise teel

Energiaressursid – primaarenergia tootmise, impordi ja varude muutuse summa, millest on lahutatud eksport. Kõigi toodete puhul on energiaressursid üks olulisemaid energiabilansi agregaate ja tähistab energiakogust, mis on vajalik vaatlusaluse riigi võimu all tegutsevate üksuste kõigi energiavajaduste rahuldamiseks.

Energiasektori omatarve – energiatootjate ja muundamissektori ettevõtete enda jaoks toodetud ning ostetud energia. Märgib energiasektoris kasutatud koguseid, mis on vajalikud kaevandamiseks, muundamisprotsessideks, elektri ja/või sooja tootmiseks.

Energiasõltuvusmäär – näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. Näitaja arvutatakse Eurostatis.

Energiatootlikkus – energiatootlikkuse näitaja iseloomustab seda, kui palju sisemajanduse kogutoodangut toodetakse ühe energiaühiku kohta. Seda väljendatakse sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja riigisisese energiatarbimise suhtena ühel kalendriaastal. SKP on arvutatud aheldamise meetodil, võrdlusaasta on 2010. Näitaja arvutatakse Eurostatis.

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Energiastatistikas ei käsitleta välismaa äriühingu filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Import/eksport – kui ei ole määratletud teisiti, osutab „import” riigis tarbitava energiatoote algpäritolule (riigile, kus energiatoode toodeti) ja „eksport” riigile, kus toimub toodetud energiatoote lõplik tarbimine. Kogus loetakse impordituks või ekspordituks pärast riigi poliitilise piiri ületamist, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte.

Kaod – transpordi ja tarnega seotud kütusekaod. Elektri puhul tähistab võrgukadusid.

Keskmine maksumus – aasta jooksul ettevõttes tarbitud kütuse või energia maksumuse ja koguse suhe

Koostootmine – kütuse põletamisel nii soojuse kui ka elektrienergia tootmine (CHP)

Merelaevade punkerdamine – kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele rahvusvahelise laevasõiduga tegelevatele laevadele. Rahvusvaheline laevasõit võib toimuda merel ning rannikuvetes.

Primaarenergia tootmine – looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. See hõlmab ka elektrit ja soojust vastavalt primaarenergia vormile (elektrienergia tootmine hüdro-, tuule- ja päikeseenergia abil).

Rahvusvaheline lennundus – rahvusvahelisteks õhuvedudeks kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Õhuvedude jaotamine siseriiklikeks ja rahvusvahelisteks toimub lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal.

Sisemaine tarbimine – sisemaine tarbimine näitab energianõudlust/energiavajadust antud piirkonnas. Sisemaine tarbimine sisaldab energiasektori omatarvet, võrgu- ja muutmiskadusid, lõpptarbimist ja statistilist vahet. Sisemaine tarbimine ei hõlma merelaevade punkerdamist. Muundamissektoris toodetud kütuste puhul võib sisemaine tarbimine olla negatiivne.

Statistiline vahe – erinevus kasutada oleva ja tegelikult tarbitud lõppenergia vahel. Negatiivse väärtusega statistiline vahe tähendab, et lõpptarbimine oli energiatootmisest suurem. Positiivse väärtusega statistiline vahe märgib, et tarbimist oli tootmisest vähem.

Taastuvenergia – mittefossiilsetest allikatest saadav energia. Selleks on tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, hoovuste energia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhastigaas ja biogaasid.

Taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises – taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osatähtsus energia lõpptarbimises. Näitaja arvutatakse Eurostatis.

Taastuvenergia osatähtsus transpordi lõpptarbimises – taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse arvutamiseks on arvesse võetud kõikides transpordiliikides tarbitud igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Näitaja arvutatakse Eurostatis.

Taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus – taastuvenergia allikatest toodetud elektri suhe elektri kogutarbimisse. Näitaja arvutatakse Eurostatis.

Tarbitud muundamissektoris – kõik kütused, mis muundatakse teiste kütusetoodete saamise eesmärgil. Muundamine tähendab kütuste füüsilist või keemilist töötlemist, tulemuseks on teised energiaressursid, elekter ja/või soojus. Tarbimise hulka ei kuulu kütusekogused, mida kasutatakse kütteks või põletatakse muundamisprotsessis.

Tarbitud tooraineks – hõlmab kütuseid, mida ei kasutata kütusena ega muundata, vaid kasutatakse toorainena, nt keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus.

Tegelik lõpptarbimine – energia lõpptarbimine kõigis sektorites. Tegelik energia lõpptarbimine = tööstussektor + transpordisektor + teised sektorid.

Toodetud muundamissektoris – kütused ja energiaressursid, mida toodetakse muundamise teel.

Varude muutus – muutus riigis hoitud kütusevarudes aasta jooksul. Varude hulka ei kuulu kaevandamata ressursid. Positiivne varude muutus tähendab, et kasutati eelmiste aastate kütusevarusid. Negatiivne varude muutus tähendab, et antud aastal lisandus varudesse kütust.

Ettevõte

Energiat tootvad ja tarbivad ettevõtted ning energiat tarbivad asutused, organisatsioonid ja leibkonnad, elektrimüügi õigusega ettevõtted

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest

Kogu Eesti

1990–…

Ei ole rakendatav

Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük, soojusenergia tootmine – gigavatt-tund, teradžaul

Kütuse tarbimine energia tootmiseks – naturaalühik (oleneb kütuse liigist), teradžaul

Tarbitud kütuse maksumus – tuhat eurot

Laovaru – naturaalühik (oleneb kütuse liigist), teradžaul

Elektri- ja soojusvõimsus – megavatt

Osatähtsus – %

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) 2017/2010, 9. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ajakohastamisega (EMPs kohaldatav tekst )

Komisjoni määrus (EL) 2019/2146, 26. november 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika ajakohastamise rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 431/2014, 24. aprill 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses kodumajapidamiste energiatarbimist käsitleva iga-aastase statistika rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 147/2013, 13. veebruar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses igakuise ja iga-aastase energiastatistika ajakohastamise rakendamisega

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Uudis „Energia tootmine ja tarbimine“ ilmub kord aastas septembris, millega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Energeetika / Energia tarbimine ja tootmine / Aastastatistika“ kõigis tabelites

ja valdkonna „Majandus / Energeetika / Energia tõhususe näitajad“ tabelis:

KE36: Energia efektiivsuse suhtarvud.

Tabelis KE07 (Kütuse tarbimine kütuse liigi ja maakonna järgi) on andmed kuni 2019. aasta kohta.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10104 „Keskkonnamaksude arvepidamine“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“, 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21407 „Sektorikontod“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Energiastatistika käsiraamat (Energy Statistics Manual), OECD, IEA, Eurostat (2004)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Pank

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Tallinna Linnakantselei

Keskkonnaagentuur

Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Statistika on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta toodud mahtudele ja tähtaegadele.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud olulisemate näitajate korral.

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse septembris, 9 kuud pärast aruandeaasta lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvaheline ühtne metoodika võimaldab energiastatistika määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda.

Impordi ja ekspordi andmed energiabilansis on võrreldavad alates 2012. aastast, kui andmete hulka arvestati re-eksport (millegi eksport, mis on imporditud Eestisse (nt kütus)). Alates 2009. aastast on puidust ja 2013. aastast biogaasist toodetud elektri ja soojuse andmed esitatud eraldi ja on aegreas võrreldavad. Andmete koostamise metoodikat on aja jooksul muudetud vastavalt Eurostati metoodikale.

Energiastatistika määruse alusel loodud andmekooslused ettevõtete tegevusala tasemel on sidusad Statistikaameti teiste valdkondade statistikaga statistiliste üksuste (ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide) määratlemise kaudu ettevõtete statistilises registris (statistiline profiil).

Andmete sisemine sidusus on tagatud kogumisprotsessis rakendatud vastavate muutujate vaheliste kontrollidega.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 4920 (2023. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 70 000. Objektide arv valimis on 5000.

Energiaandmete saamiseks küsitletakse kõiki kütuse, elektri ja soojuse tootjaid ning müüjaid. Kõikselt vaadeldakse ka kõiki raudtee-, vee- ja õhutranspordiettevõtteid. Teiste energiatarbijate puhul kasutatakse valikuuringut. Uuringu üldkogumisse kuuluvad majanduslikult aktiivsed üksused. Kõikselt küsitletakse vähemalt 50 töötajaga üksusi; teistest üksustest tehakse juhuslik valik.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Maksu- ja Tolliametilt saadakse tollistatistika andmed: tarbimisse lubatud vedelkütus ja vedelkütuste varud aktsiisiladudes.

Keskkonnaagentuurist saadud välisõhu saasteallikate andmestikku kasutatakse küsimustiku „Energia“ eeltäitmiseks. Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemist saadakse pikk tulemiaruanne: kinnisvara investeeringute, kinnistute, hoonete, ruumide, rajatiste majandamiskulud.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 22303 „Kaupade väliskaubandus“ ekspordi ja impordi andmeid kütuseliigi järgi.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Elektrijaam“, „Energia“ ja „Tarbitud kütus ja energia“.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Aruande esitamata jätnud ettevõtete andmed asendati sarnaste ettevõtete vastavate andmete keskmistega. Administratiivandmeid kasutatakse kontrolliks ja imputeerimiseks.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Kodumajapidamiste energia tarbimise andmete saamiseks korraldatakse ebaregulaarseid uuringuid üle mitme aasta. Vahepealsetel aastatel, kui uuringut ei toimu, saadakse hinnangulised andmed eelmise uuringu andmete struktuuri, kütust müüvate ettevõtete ja leibkonna eelarve uuringust saadud andmete alusel. Viimane kodumajapidamiste energiatarbimise uuring toimus 2011. aastal.

Ei korrigeerita

Puuduvad