Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive
Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv.
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Kadi Kilgi magistritööga teemal „Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste haigustega patsientidel“.
2015. aastal on oma tööga väga rahul või pigem rahul 85% töötajatest, teatab Statistikaamet. Viimase 12 kuu jooksul on töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.
Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?
Tänasest, 5. märtsi hommikust kuni märtsikuu lõpuni külastavad 24 Statistikaameti küsitlejat 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ( REL 2011 ) prooviloenduse käigus neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes ei osalenud jaanuaris ja veebruaris toimunud elektroonilisel iseloendusel ehk e-loendusel . REL 2011 prooviloendus e teine etapp ehk küsitlusloendus toimub 5.-31. märtsini üheksas Eesti omavalitsuses. „Internetis toimunud elektrooniline iseloendus ehk e-loendus on nüüdseks üle 5000 inimese kaasabil testitud , nüüd palume prooviloenduspiirkondade inimestelt abi ja vastutulelikkust, et
Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.
Kui suur on ebavõrdsus Eestis ja kuidas see on jaotunud? Analüüsi käigus valmis 11 isikuprofiili, et ilmestada ühiskondlikke lõhesid ja ebavõrdsust Eestis. Profiili kirjeldamisel võeti arvesse nii leibkonna tüüpi ja laste arvu leibkonnas kui ka vanust, sugu, haridust, rahvust, elukohta, puudeid ja nende raskusastet, sissetulekuid, hõivet, saadud toetusi, töökoha kaugust elukohast, terviseseisundit ja eluga rahulolu.
Üleilmsed ja kohalikud keskkonna eesmärgid on suunatud paljuski sellele, et saavutada tasakaal piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel. Strateegia „Säästev Eesti 21“ järgi tuleb ökoloogilise tasakaalu saavutamiseks kasutada loodusvarasid säästlikult, vähendada saastumist ja hoida looduslikku mitmekesisust ning looduslikke alasid. Globaalselt on lisandunud selged sihid peatada tegevused, mis süvendavad kliimamuutusi, tarbida ja toota jätkusuutlikult ning keskkonda säästvalt, hoida veevarusid ja toota energiat keskkonnasõbralikult. Keskkonnaandmed on vajalikud, et hinnata