Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18% ning import 32%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi ning impordi suurenemine.
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 26% ning import 24%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes eksport 21% ja import 30%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii juunis kui ka II kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ning puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi suurenemine.
Statistikaameti andmetel jäi 2022. aasta novembris kaupade eksport jooksevhindades samale tasemele. Import suurenes võrreldes 2021. aasta sama kuuga 12%.
2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.
Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.
Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.