Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Säästev areng

Valdkond
Säästva arengu rubriigi statistika annab ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke. ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki. Säästva arengu komisjon on kinnitanud Eesti jaoks asjakohased näitajad, et mõõta eesmärkide täitmist. Eestile on oluline ka kultuuriruumi teema, mis üleilmsetest eesmärkidest ei tulene. Suundumuste jälgimine ja võrdlemine aitab analüüsida ning

Jäätmekäitluses keerleb suures plaanis kõik ikka põlevkivi ümber

Artikkel
Põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest sõltub, kas Eestis tekkivate jäätmete kogused, nende taaskasutamine ja prügilatesse ladestamine kasvab või kahaneb. Viimastel aastatel on trend jäätmete tekke languse suunas. Arenguid jäätmemaailmas kirjeldab peamiselt 2020. aasta andmete põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Eda Grüner.

Digiareng Eesti linnades ja valdades – kes vajavad järeleaitamist?

Artikkel
DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?

Investeerime planeeti

Artikkel
Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.

Igaühel on üks elu, meil kõigil aga on vaid üks Maa

Artikkel
Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Surmade kiirstatistika

Sisuleht
Surmade kiirstatistika tootmine on ajendatud 2020. aasta koroonakriisist. Joonisel on välja toodud 2010. kuni 2024. aasta surmade statistika nädalate kaupa. Aastate 2010–2023 andmed on lõplikud, 2024 aasta andmed on rahvastikuregistri põhjal esialgsed ja neid täiendatakse. Joonisel on esitatud ka kümne aasta keskmine surmade arv nädalas. Surmajuhtude arv oleneb aastaajast: detsembris, jaanuaris, veebruaris ja märtsis on neid keskmisest rohkem, suvekuudel juunis, juulis, augustis ja septembris vähem. Keskmine joon koos varasemate aastate kõikumistega annab tausta, et hinnata praeguseid muutusi

Kümne aasta trendid keskkonnakaitsel kinnitavad meetmete mõju

Artikkel
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 6,6%

Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aasta esimeses kvartalis 6,6% nii võrreldes eelmise aasta neljanda kui ka esimese kvartaliga.

Ehitushinnad kasvasid eelmisel aastal 17,8%

Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.