Otsingu tulemused

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aastal püsivhindades 1,9% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist kahes: mäetööstuses 7,3% ja energeetikas 5,4%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 2,7%.

Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

2017. aastal saadi hektarilt keskmiselt 3967 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. See on möödunud aasta ilmastikutingimusi arvestades väga hea tulemus.

Statistikaameti nimel on levimas petukiri, kus kutsutakse üles osalema uuringus ja vajutama kirja sees olevale lingile. Hoiatame, et tegu on libakirjaga ning palume sarnasel teemal kirja saanuil kontrollida eeskätt kirja saatjat.

Millises Eesti piirkonnas on kõige rohkem külasid? Millises külas elavad kõige vanemad või nooremad inimesed? Kas küla saab olla linnast suurem? Statistikaameti analüütik Helena Maarja Lainjärv uuris siinset külaelu lähemalt.