Sektorikontod 2019
Statistikatöö
Otsingu tulemused
Tehingu liikide klassifikaator, 2010
Sisuleht
Kood Tehingu liigi iseloomustus Tehingud, millega kaasneb tegelik või kavatsetav omandiõiguse üleminek residendilt mitteresidendile rahalise või muu tasu eest (välja arvatud punktides 2, 7 ja 8 loetletud tehingud) 11 Lõppost/-müük 12 Tarnimine tutvumis- või proovimüügiks, tagastamisõigusega müügiks või komisjonimüügiks 13 Vahetuskaubandus (loonustasu) 14 Kapitalirent (müük järelmaksuga) 1 19 Muu Kaupade tasuta tagastamine või asendamine pärast algse tehingu registreerimist 21 Kaupade tagastamine 22 Tagastatud kaupade asendamine 23 Tagastamata kaupade asendamine (nt garantii alusel) 29 Muu 30
Hääleta andmepärlid 2021! Veel nädala jooksul saad valida Eesti parima andmeloo ja infograafika
Artikkel
Eelmisel kolmapäeval, 17. märtsil algas statistikaameti konkursi Andmepärl 2021 rahvahääletus, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.
Volbriööl saab sõita peamiselt importluuaga
Artikkel
Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 5000 looduslikust materjalist luuda ja harja, samal ajal kui imporditud luudade kogus oli 46 300.
Saastunud õhk — suurimaid keskkonnariske inimese tervisele
Artikkel
Alates 1974. aastast tähistatakse ÜRO eestvedamisel igal aastal ülemaailmset keskkonnapäeva eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust ja juhtida tähelepanu keskkonnakaitse olulisusele. Igal aastal keskendutakse võõrustajariigi peamistele keskkonnaprobleemidele ja nende lahendamisele. Tänavu tähistatakse ülemaailmset keskkonnapäeva 5. juunil Hiinas ning keskne teema on õhu saastatus.
Mil määral kattub vanemate töö- ja laste koolitee?
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.
Eesti elanik armastab kartulit, kuid ei pea lugu kalast
Artikkel
Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks
Eesti elanik armastab kartulit, kuid ei pea lugu kalast
Artikkel
Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks
Kas julgeksid kõndida Tõetammikus?
Artikkel
Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?