Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Lõimumine

Valdkond
Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist

Statistikaamet uurib taas Eesti inimeste elamistingimuste ja finantskäitumise kohta

Artikkel
Statistikaamet alustas iga-aastast Eesti sotsiaaluuringut, et selgitada välja aastaga toimunud muutused inimeste sissetulekutes ja elamistingimustes. Paralleelselt alustati koostöös Eesti Pangaga ka viimati neli aastat tagasi korraldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut, mille fookuses on inimeste rahatarkus ning tarbimisharjumused.

Koroonaviiruse tagajärjel on rahvaloendus edasi lükatud 30 riigis

Artikkel
Kõik ÜRO riigid korraldavad ajavahemikus 2015–2024 vähemalt ühe rahva ja eluruumide loenduse. Mõned riigid on selle juba läbi viinud, osadel seisab loendus ees mõne aasta pärast. Enamik riike kavatsesid loenduse läbi viia sel või järgmisel aastal, aimamata, et maailmas kulutulena levima hakkav viirus võib plaanitut segama hakata.

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Artikkel
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Rahvaloendustest Eestis

Sisuleht
Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks. Kui 1863. aastal asutati Eestimaal ja Liivimaal statistikakomiteed, pidasid need vajalikuks korraldada rahvaloendusi rahvusvahelistel kongressidel heakskiidetud põhimõtete järgi. Nimetatud põhimõtete alusel toimus esmakordselt rahvaloendus Liivimaa linnades 3. märtsi 1867 seisuga. See hõlmas Eesti alal viis linna: Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Need linnad kuulusid tol ajal Vene impeeriumi Liivimaa kubermangu. 16. novembri 1871 seisuga korraldas Eestimaa

Üldinfo

Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli