Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Alanud on uus andmete esitamise periood. Et ettevõtjatel oleks riikliku statistika tegemiseks vajalikke andmeid lihtsam ja mugavam esitada, on statistikaamet teinud sel aastal hulga muudatusi küsimustikes ning astunud samme kasutajakogemuse parandamiseks.
2012. aasta II kvartalis vähenes töötute arv 71 000-ni ja töötuse määr 10,2%-ni, teatab Statistikaamet. Noorte olukord tööturul tänavu paranenud ei ole.
Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.
2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%
Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.
2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%