Otsingu tulemused

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Viimasel kolmel kuul kasutas e-kaubandust 545 000 inimest, mis on neli korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Naised tellivad reeglina väiksemate summade eest, aga sagedamini, mehed jällegi harvem, aga korraga suurema summa eest. Vastupidiselt levinud arvamusele on kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad kõrgharidusega.

Eesti inimestest 86% on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama ning uuendama, viimase aasta jooksul on neid registreid külastanud aga keskeltläbi vaid 16% elanikest, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Täna algab laste ja noorte kultuuriaasta üks suursündmusi – XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seoses sellega heidame pilgu rahvakultuuri statistikale. Kui palju on Eestis rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid?

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks. Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le. Seevastu Soomes saavutas sündimus viimase 40 aasta kõrgeima