Otsingu tulemused

Vanemaealiste naiste suhtelise vaesuse määr oli 2008. aastal üle kahe korra meeste omast kõrgem, teatab Statistikaamet. Suhtelises vaesuses elas 41% vähemalt 65-aastastest naistest ja 19% samavanadest meestest.

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, teatab Statistikaamet. Eestist emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse inimesed Soomest ja Venemaalt.

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest