Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Laureaadid

Sisuleht
Alice Mikk (2024) TalTechis kaitstud magistritöö „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“ Artur Tuttar (2023) Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö „Üldistatud lineaarsete mudelite edasiarendus kindlustusandmetel masinõppe meetodite abil“: Kadi Kilgi (2022) Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö " Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste haigustega patsientidel": Tuuli Jürgenson (2021) Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö " Retrospektiivsete ja prospektiivsete andmete kombineerimine ülegenoomsetes seoseuuringutes": Diana Sokurova (2020) Tartu Ülikoolis

Elu mõttest rändeni

Artikkel
Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku olukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Samas Eesti 25–34-aastaste kõrgharidusega noorte seas on see näitaja Euroopa Liidu keskmist kõrgem, mis on kooskõlas näiteks ka sellega, et kõrgharidusega noored pole Eestist välismaale tööle siirdujate seas kõige aktiivsemad.

SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt

Artikkel
Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest. Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus

Ettevõtete kiirstatistika

Sisuleht
Ettevõtete käive Statistikaamet avaldab 2023. aasta algusest taas ettevõtete käibe kiirstatistikat. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), kes on esitanud käibedeklaratsiooni. Võrreldes 2020. aasta versiooniga, on metoodikas tehtud mõningaid muudatusi. Joonisel esitatakse ettevõtete käibed kuus (nii summa kui ka mediaan) käibedeklaratsiooni (KMD) alusel alates 2019. aastast. Mediaan on summa, millest 50% ettevõtete käive on väiksem ja

Rahvusvaheline koostöö

Valdkond
Rahvusvaheline koostöö tänapäeva kiirelt arenevas ja muutuvas maailmas on statistika tootmisel, arendamisel ning selgitamisel väga oluline. Rahvusvahelist koostööd tehakse nii ülemaailmselt kui ka piirkonniti. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on kujundada ja välja töötada võrreldav statistika võtta kasutusele innovaatilisi meetodeid leida uusi andmeallikaid. Statistikasüsteemide uuendamine, uute andmeallikate ja töötlusviiside kasutuselevõtmine muudab statistika tegemise efektiivsemaks, andmed kvaliteetsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Statistikutel ja analüütikutel tuleb iga päev otsustada

Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet

Artikkel
Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

Mida tähendab naise madalam palk?

Artikkel
Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.

Naiste ja meeste palgaootus erineb viiendiku võrra

Artikkel
Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.