Eesti statistika ajalugu
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused
2020 Statistikaamet lansseerib interaktiivsete rakendustena ametipalgarakenduse ja juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad.
2019 Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed rakendused – väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm.
2017 Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise raames Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma.
2016 Alguse saab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti panga ühine projekt „Aruandlus 3.0“, mille eesmärk on vähendada ettevõtete andmeesitamise koormust. Statistikaamet lansseerib veebilehel ülimenuka nimede statistika rakenduse.
2015 Statistikaamet saab rohelise kontori sertifikaadi ja aasta parima rohelise kontori auhinna.
2014 Statistikaamet avaldab rahvastikuprognoosi aastani 2040. Valmib statistika kaardirakendus.
2012 Jõuab lõpule üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Esimest korda Eesti loenduste ajaloos on võimalus ka end ise veebis loendada.
2011 Statistikaamet tähistab Eesti statistika 90. sünnipäeva. Sel puhul hakkab statistikaamet välja andma Albert Pulleritsu nimelist noore statistiku preemiat.
2010 Riigikogu võtab vastu uue riikliku statistika seaduse.
2009 Eesti taotleb astumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmeks ja seetõttu hindab OECD ekspertrühm Eesti riikliku statistika vastavust OECD statistikanõuetele.
2006 Statistikaamet võtab kasutusele elektroonilise andmeedastuskanali eSTAT, mis pälvib esikoha Riigikantselei korraldatud konkursil „Parim uuendus 2006“.
2004 Eesti liitub Euroopa Liiduga ja statistikaametist saab Euroopa Liidu statistikasüsteemi osa.
2001 Veebilehel tehakse tarbijatele kättesaadavaks statistika andmebaas.
2000 Toimub taasiseseisva Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus. Riikliku statistika tegemine tsentraliseeritakse ja likvideeritakse regionaalsed statistikabürood.
1998 Avaneb statistikaameti veebileht www.stat.ee.
1997 Riigikogu võtab vastu riikliku statistika seaduse.
1995 Kirjutatakse alla Eurostati (Euroopa Ühenduste Statistikaameti) ja Balti riikide statistikaametite ühisdeklaratsioonile.
1994 Reorganiseeritakse statistikaameti struktuur. Endise 17 kohaliku statistikaasutuse asemel jätkavad tegevust seitse regionaalbürood. Moodustatakse riiklik küsitlejate võrk ja käivitatakse esimesed isikustatistika valikuuringud.
1993 Luuakse statistiline profiil ehk aktiivselt tegutsevate majandusüksuste register. Kõikse vaatluse asemel hakatakse kasutama valikvaatlust.
1992 Algab Euroopa Liidu, EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) ja Balti riikide statistikakoostöö programm statistikasüsteemi arendamiseks ja rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks. Asutatakse Eesti Statistikaselts.
1991 Hakkab ilmuma „Eesti statistika aastaraamat“
1990 Võetakse vastu Eesti NSV statistikaseadus. Sõlmitakse esimene rahvusvaheline koostööleping (Rootsi Statistika Keskbürooga) Eesti statistikasüsteemi arendamiseks ja statistika rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks.
1989 Luuakse Eesti Vabariigi Statistikaamet.
1959 Toimub esimene sõjajärgne rahvaloendus.
1941 Eesti statistika valitsus korraldab kõikse rahvastiku registreerimise (rahvaloendus).
1940 Nõukogude võimu kehtestamise järel likvideeritakse Riigi Statistika Keskbüroo.
1937 Toimub majandusloendus, mis hõlmab tööstust, käsitööstust, kaubandust ja transporti.
1925 Toimub Eesti esimene põllumajandusloendus.
1922 Riigikogu võtab vastu Riigi Statistika Keskbüroo põhimääruse. Toimub Eesti Vabariigi esimene rahvaloendus.
1921 Eesti statistika sünnipäev. 1. märtsil asutatakse Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks saab Albert Pullerits.