Eesti sotsiaaluuring

Mis on Eesti sotsiaaluuring?

Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. 

Kellele on uuringu andmeid vaja? 

Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

Milleks on neid andmeid vaja? 

Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised leibkonnatüübid meil on, kui palju kasvab neis lapsi ja milline on leibkondade majanduslik olukord. Andmete alusel saab kujundada riigi sotsiaalpoliitikat ja arendada teenuseid. Eesti riigijuhid, teadlased ja arvamusliidrid räägivad tihti meie inimeste toimetulekust, vaesusest ning ilmajäetusest, sissetulekust, elamistingimustest ja arstiabi kättesaadavusest. See teave pärinebki sageli sotsiaaluuringust.

Kui sageli uuringut korraldatakse?

Eesti sotsiaaluuring korraldatakse igal aastal alates 2004. aastast.

Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15‑aastased liikmed. Iga leibkonda küsitletakse neli aastat järjest 12 kuu tagant. Igal aastal osa leibkondadest vahetub. Täpsuse tagamiseks ühe aasta valimis leibkonnad ei kordu. Leibkondade korduvküsitlemine mitmel järjestikusel aastal aitab paremini hinnata aasta jooksul toimunud muutusi. Sotsiaaluuringu käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Sotsiaaluuringus osalemine on vabatahtlik ja selle küsitluse täitmisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu. Seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud isikut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluse andmete alusel saab riik langetada meie kõigiga seotud otsuseid, tuginedes tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Kuidas andmeid kogutakse? 

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. 

Selles uuringus kogutakse andmeid 

• veebiküsitlusega, 
• telefoniküsitlusega.

Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse.

Tutvu  "Isiskuküsitlus"  ja  "Leibkonna küsitlus" küsimustikutega.

Kuidas olla kindel, et tegemist on just statistikaameti uuringuga?

Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | Statistikaamet. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Sotsiaaluuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Põhjalikumate analüüsidega saab tutvuda statistikaameti blogis. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmed leiab ESMS-i metaandmete alt.