Kaupade väliskaubandus
Eksport ja import kombineeritud nomenklatuuri (KN) 2-, 4- ja 8-kohalise kaubakoodi järgi; eksport ja import standardse väliskaubanduse klassifikaatori (SITC) kaubajaotise ja majanduslike põhikategooriate klassifikaatori (MPK) järgi; eksport ja import riigi järgi; eksport ja import maakonna järgi; eksport ja import majandusüksuse registreerimise koha, tegevusala (EMTAK 2008) ja KNi kaubajaotise järgi; väliskaubanduse mahuindeks SITC kaubajaotise järgi. | |
Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN); Standardne väliskaubanduse klassifikaator (SITC Rev. 4) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Kauba koguse täiendava mõõtühikute klassifikaatori leiab statistikaameti veebilehelt aadressil https://www.stat.ee/et/mootuhikute-klassifikaator. Majanduslike põhikategooriate klassifikaator (MPK): 1 - Toit ja joogid 11 - Toore 111 - Peamiselt tööstusele 112 - Peamiselt eratarbimiseks 12 - Töödeldud tooted 121 - Peamiselt tööstusele 122 - Peamiselt eratarbimiseks 2 - Tööstuslik tooraine, mida mujal ei spetsifitseerita 21 - Toore 22 - Töödeldud tooted 3 - Kütused ja määrdeained 31 - Toore 32 - Töödeldud tooted 321 - Mootoribensiin 322 - Muu 4 - Kapitalikaubad (v.a transpordivahendid), nende osad 41 - Kapitalikaubad (v.a transpordivahendid) 42 - Osad ja lisaseadmed 5 - Transpordivahendid ja nende osad ning lisaseadmed 51 - Sõiduautod 52 - Muud 521 - Tööstuslikud 522 - Mittetööstuslikud 53 - Osad ja lisaseadmed 6 - Tarbekaubad, mujal spetsifitseerimata 61 - Kestvuskaup 62 - Pool-kestvuskaup 63 - Mitte-kestvuskaup 7 - Mujal spetsifitseerimata kaubad MPK töötas välja ÜRO 1971. aastal väliskaubandusandmete konverteerimiseks lõppkasutamise põhiklassidesse, millel on tähtsus rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (RAS). Põhikategooriad jaotatakse RASi järgi kaupade kolme põhiklassi: kapitalikaubad, tarbekaubad ja vahetarbekaubad. RASi klassidesse kuulub MPK 19 kategooriast vaid 16. MPK kaubakategooriad „Mootoribensiin“, „Sõiduautod“ ja „Mujal spetsifitseerimata kaubad“ on andmebaasi tabelis eraldi ridadena, sest need ei klassifitseeru RASi põhiklassidesse. Mootoribensiini ja sõiduautosid kasutatakse nii eratarbimises kui ka tööstuses, mistõttu ei ole neid võimalik liigitada ühegi kindla RASi põhiklassi alla. Kategoorias „Mujal spetsifitseerimata kaubad“ on muud klassifikaatorist välja jäänud kaubad. MPK kategooriate moodustamiseks kasutatakse klassifikaatorina kombineeritud nomenklatuuri (KN), mille alusel kogutakse Eestis väliskaubanduse andmeid. KNi kaubakoodide teisendamisel majanduse põhikategooriateks on kasutatud vastavat seosetabelit. | |
Euroopa Liidu liikmesriikidega ja Euroopa Liidu väliste riikidega väliskaubandustehinguid tegevad ettevõtted | |
Bilanss – kaupade ekspordi ja impordi väärtuse vahe Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid. Ekspordi mahuindeks – ekspordi väärtuse suhtelise muutuse suhe Fisheri ühiku väärtusindeksisse Ekspordiühiku väärtusindeks – eksporditud kaupade hindu iseloomustav indeks Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast Extrastat (Extra-EC Trade Statistics) – süsteem andmete kogumiseks Euroopa Liidu väliste riikidega peetava kaubavahetuse kohta. Andmeid kogub Maksu- ja Tolliamet tollideklaratsioonidega ning kogutud andmed edastatakse Statistikaametile riikliku väliskaubandusstatistika koostamiseks. Hõivatud – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt). Hõivatute arv on määramata nendel välisfirmadel, kes teevad Eestis väliskaubandustehinguid, kuid kellel puudub Eesti äriregistri kood. Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid. Impordi mahuindeks – impordi väärtuse suhtelise muutuse suhe Fisheri ühiku väärtusindeksisse Impordiühiku väärtusindeks – imporditud kaupade hindu iseloomustav indeks Intrastat (Intra-EC Trade Statistics) – Euroopa Liidu riikide omavahelise kaubavahetuse kohta käivate andmete kogumise süsteem. Andmeid kogub Statistikaamet otse ettevõtetelt statistilise aruandega Intrastat. Intrastati aruandeid kauba lähetamise ja saabumise kohta peavad esitama need Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted, kelle käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Kapitalikaubad – masinad ja seadmed, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks, ning tööstuslikud transpordivahendid Kauba netokaal – kauba kaal ilma pakendita, esitatakse kilogrammides Kaubavoo väärtus – kauba statistiline väärtus, mis impordi puhul on ostuhind (CIF-väärtus) ja ekspordi puhul müügihind (FOB-väärtus). Väärtus on jooksevhindades. CIF-väärtus on kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini. FOB-väärtus on kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega eksportiva maa riigipiirini. Kauba väärtuse muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga – kauba väärtuse muutus protsentides võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga Kauba väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga – kauba väärtuse muutus protsentides võrreldes eelnenud kuu või aastaga Majandusüksus – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused). Hõlmab ka välismaise registrikoodiga üksuseid. Majandusüksuste arvu saamiseks kasutatakse Intrastati aruandega kogutud ning tolli- ja käibedeklaratsioonide andmeid. Alla statistilise läve jäänud või aruande esitamata jätnud ettevõtted lisatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni alusel. Ei arvestata eraisikuid, kes on esitanud tollideklaratsiooni kauba ekspordi või impordi kohta. Partnerriik – ekspordi puhul on partnerriik sihtriik. Impordi puhul on kaks partnerriiki: saatjariik ehk riik, kust kaup on vahetult saabunud, ja päritoluriik ehk riik, kus kaup on toodetud. Euroopa Liidu (EL) metoodika kohaselt võib Intrastatis (kaubavahetus ELi riikidega) päritoluriigiks märkida koodi „EU“, kui kaup on toodetud ELis, aga pole teada, millises liikmesriigis, või „XX“ (riik teadmata), kui päritoluriik ei ole üldse teada. Päritoluriik – riik, kus kaup on toodetud. Kaubaartikkel, mille tootmisega on seotud kaks või enam riiki, pärineb sellest riigist, kus seda selleks seadmestatud ettevõttes viimati oluliselt ja majanduslikult põhjendatult töödeldi, nii et valmis uus toode või läbiti tähtis valmistamisetapp. Põhikaubandussüsteem (special trade system) – väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse arvesse vabaringluse piiri ületavad kaubad Riigi osatähtsus – valitud riigi osatähtsus (protsentides) kogu kaupade ekspordis või impordis Tarbekaubad – valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad Vahetooted – pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine Välismaa ettevõte – mitte Eesti majandusüksus Teistest riikidest saadud detailandmed – kõik liikmesriigid on kohustatud alates 2022. aastast jagama oma ekspordiandmeid riigiga, kuhu kaup lähetati, ja edastama ka selles riigis kauba saaja KMKR-i numbri. See number võimaldab siduda andmed Eesti ettevõttega. | |
Majandusüksus | |
Ekspordi-imporditehinguid tegevad ettevõtted FREIM Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide andmete alusel koostatud loetelu Euroopa Liidu riikidega ekspordi- ja imporditehinguid tegevatest käibemaksukohustuslikest ettevõtetest, v.a need, mille käive jääb alla statistilise läve. Tähisega EX (eksport) ja IM (import) märgitud tollideklaratsioonide andmed kaubavahetuse kohta kolmandate riikidega. Ettevõtted, mis tegelevad meresaaduste püügiga avamerel ja nende müügiga välissadamates. | |
Kogu Eesti | |
1993–… Väliskaubanduse ühiku väärtusindeks ja mahuindeks on arvutatud alates 2012. aasta jaanuarist. | |
Väliskaubanduse ühiku väärtusindeksi ja mahuindeksi baasperiood on jaanuar 2015. |
Kaupade ekspordi ja impordi väärtus jooksevhindades – euro Eksporditud ja imporditud kaupade netokaal – kg Eksportivad ja importivad majandusüksused (ettevõtted) – arv Kauba kogus täiendavas mõõtühikus on olemas, kui vastaval kaubakoodil on kombineeritud nomenklatuuris (KN) kilogrammist erinev lisamõõtühik (nt liiter, tükk vms) |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1253, 29. juuli 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 92/2010 seoses tolliasutuste ja riikide statistikaasutuste vahelise teabevahetuse ning statistika koostamisega (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1724, 14. september 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 471/2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega, seoses delegeeritud ja rakendamisvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks Komisjoni määrus (EL) nr 113/2010, 9. veebruar 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega Komisjoni määrus (EL) nr 92/2010, 2. veebruar 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) tolliasutuste ja riikide statistikaasutuste vahelise teabevahetuse, statistika koostamise ja kvaliteedihindamise osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002, raudteeveo statistika kohta Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1704, 14. juuli 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2152, täpsustades maksu- ja tolliasutuste esitatava statistilise teabe üksikasju ning muutes selle V ja VI lisa (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1225, 27. juuli 2021, millega määratakse kindlaks andmevahetuse kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2152 kohaselt ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/1197 seoses liiduvälise ekspordi liikmesriigiga ja andmeid esitavate üksuste kohustustega (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 471/2009, 6. mai 2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95 MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon (ICCO) Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Pressiteade „Väliskaubandus“ avaldatakse kord kuus. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Majandus/Väliskaubandus / Väliskaubandus alates 2004“ tabelites: VK01: Kaupade eksport ja import SITC kaubajaotise järgi; VK02: Kaupade eksport ja import majandusüksuse registreerimise koha, tegevusala (EMTAK 2008) ja KN kaubajaotise järgi; VK04: Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi; VK05: Kaupade eksport ja import hõivatute arvu järgi majandusüksuses; VK08: Kaupade eksport, import, bilanss ja nende muutused (kuud); VK09: Kaupade eksport ja import riigi järgi (kuud); VK095: Kaupade eksport ja import rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (RAS) põhiklasside ja majanduse põhikategooriate (MPK) järgi (kuud); VK1: Kaupade eksport ja import kaubagrupi (KN 2-kohaline kood) järgi (kuud); VK2: Kaupade eksport ja import kaubagrupi (KN 2-kohaline kood) ja riigi järgi (kuud); VK200: Kaupade eksport ja import kaubakoodi (KN 4-kohaline kood) ja riigi järgi; VK201: Kaupade eksport ja import kaubakoodi (KN 4-kohaline kood) ja riigi järgi (kuud); VK31: Väliskaubanduse indeksid SITC kaubajaotise järgi (kuud); VK2201: Kaupade eksport kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2020 (kuud); VK2202: Kaupade import kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2020 (kuud); VK2211: Kaupade eksport kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2021 (kuud); VK2212: Kaupade import kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2021 (kuud). | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatöödele 20205 „Energia tarbimine ja tootmine (kuu)“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20403 „Ekspordihinnaindeks“, 20404 „Impordihinnaindeks“, 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, 20701 „Kalapüük“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 21203 „Loomakasvatus ja lihatootmine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 22201 „Tööstustoodangu indeks“ ja 50101 „Piirkondlik areng“. | |
International trade statistics – background International Merchandise Trade Statistics: Concepts and Definitions 2010, ÜRO (2011) | |
Igal aastal saadetakse Eurostatile kvaliteediaruanne „National Quality Report“. Kvaliteediaruanne liikmesriikide väliskaubandusstatistika kohta: https://ec.europa.eu/eurostat/web/international-trade-in-goods/quality Ametisiseseks kasutamiseks on välja töötatud dokument „Kvaliteediraport“, mis koostatakse iga kuu ja mis sisaldab infot valimis olevate ettevõtete arvu, vigade arvu jms kohta. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Eesti Pank Eesti Konjunktuuriinstituut | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Väliskaubandusstatistika andmete koostamine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja ÜRO soovitustega. |
Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. | |
Ei mõõdeta | |
Mittevastamisest või alla läve jäänud ettevõtetest tingitud andmekadusid hinnatakse Intrastati puhul statistiliste meetoditega. Hinnangute tegemiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni (vorm KMD) andmeid. Hinnangud tehakse 2-kohaliste kaubakoodide ja riikide tasemel. |
Andmete võrdlemisel teiste riikidega, nn peegelstatistika tegemisel (Eesti eksport Soome vs. Soome import Eestist), esineb asümmeetriaid metoodiliste erinevuste (igas riigis on oma statistiline lävi), kaupade ja riikide kodeerimisel tehtud vigade jms tõttu. | |
Aastate 1993–2003 andmed on üheselt võrreldavad, kuid 2004. aasta mais, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga (EL), muutus andmete kogumise süsteem ning andmete võrdlemisel ELiga liitumise eelsel ja järgsel perioodil tuleb arvestada järgmiste metoodika muudatustega. 1. Liitumiseelne väliskaubandusstatistika põhines tollideklaratsioonidel ja hõlmas peaaegu kogu kaubavahetust. Liitumisjärgse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetusstatistika koostamiseks kogutakse andmeid iga kuu Intrastati küsimustikuga, mida peavad täitma ainult need ettevõtted, kelle ekspordi- või impordikäive ELi riikidega ületas aruandeperioodile eelnenud aastal või aruandeaasta jooksul Statistikaameti kehtestatud statistilise läve. Vaatlusest välja jääv osa lisatakse hinnangute põhjal. Ettevõtete aruannete esitamata jätmisest, puudulikust täitmisest või hilinemisega saatmisest tekkinud andmekadu asendatakse samuti hinnangutega. 2. Intrastati puhul ei ole põhikaubandussüsteemi järgi koostatav statistika samaväärne tollideklaratsioonide alusel kogutavate põhikaubandussüsteemi andmetega. Suur osa kaubast, mis varem liikus tolli järelevalve all tolliladudes ja mida põhikaubandussüsteemi reeglite järgi statistikas ei arvestatud, on nüüd vabas ringluses ja võetud statistikasse, sest ELi sisese kaubanduse puhul asendusid tollilaod vaheladudega. 3. Alates 2018. aastast on moodustatud statistilisi üksuseid, mis mõjutavad tegevusala lõikes avaldatavat statistikat. Näiteks kui varem oli ettevõtte tegevusala tööstus, siis pärast statistilise ettevõtte moodustamist 2018. aastal sattus ettevõte hoopis ehitustegevusala koosseisu. | |
Väliskaubandusstatistika andmete kogumine ei ole seotud sama valdkonna muu statistikaga. | |
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. Käimasoleva aasta väliskaubandusstatistika andmeid täpsustatakse iga kuu, kahe viimase aasta andmeid kaks korda aastas (avaldatakse märtsis ja oktoobris). |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 33 000. Objektide arv valimis on 5000. Uuringu üldkogumisse kuuluvad äriühingud, mis tegelevad kaubavahetusega ELi riikidega (esitavad andmeid riikliku statistika kuuküsimustikuga „Intrastat“) ja ELi mittekuuluvate riikidega (esitavad Maksu- ja Tolliametile kauba tollideklaratsioonid, mis edastatakse Statistikaametile väliskaubandusstatistika koostamiseks). Intrastati küsimustikku ei pea täitma ettevõtted, mille käive jääb alla statistilise läve. ELi eksportivate ettevõtete puhul asendatakse nende läve alla jääv osa Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal hinnangutega. EList importivate ettevõtete puhul asendatakse nende alla läve jääv osa teistest riikidest saadud detailandmetega. Andmeid kogutakse ka riikliku statistika küsimustikuga „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Maksu- ja Tolliametilt saadakse kord kuus tollistatistika andmed: ekspordi ja impordi andmed kaubavahetuse kohta kolmandate riikidega; aktsiisiladude kaubaliikumise aruanded (kütus, alkohol, tubakas); käibedeklaratsiooni andmed (vorm KMD); ühendusesisese käibe andmed (vorm VD). LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid äriühingute kohta. | |
Kuu | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikega „Intrastat. Kauba lähetamine“, „Intrastat. Kauba saabumine“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“. Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. | |
Väliskaubandusstatistika andmete koostamisel ühendatakse Extrastati andmed (Maksu- ja Tolliameti edastatud tollideklaratsioonid kolmandate riikidega peetud kaubavahetuse kohta) ja Intrastati andmed (ettevõtetelt iga kuu kogutud ühendusesisese kaubavahetuse andmed). Extrastati puhul andmekadusid ei ole, aga Intrastati puhul lisatakse alla läve jäänud ja vastamata jätnud ettevõtete hinnang, mida korrigeeritakse lisainfo laekumisel. Nelja-, kuue- ja kaheksakohalise kaubakoodi tasemel on tabelites esitatud vaid kogutud andmed. Vastamata jätmisest või hilinenud vastamisest tingitud andmekadude ning ekspordis alla statistilise läve jäänud ettevõtete kohta ei koostata ELi riikidega peetavas kaubavahetuses hinnanguid nelja-, kuue- ja kaheksakohalise kaubakoodi tasemel. Impordivoos alla statistilise läve jäävate ettevõtete andmed võetakse teistest riikidest saadetud detailandmetest ning andmed on 8-kohalise kombineeritud nomenklatuuri (KN) alusel. Hinnangud saabumise voogu tehakse vaid konfidentsiaalsetele ettevõtetele. Hinnangud on lisatud andmebaasis olevatele andmetele jaotise, kahekohalise kaubakoodi ja riigi tasemel. Vastamata jätmisest või hilinenud vastamisest tingitud andmekadude ning ekspordi voos alla statistilise läve jäänud ja impordi voos alla statistilise läve jäänud konfidentsiaalsete ettevõtete kohta ELi riikidega peetavas kaubavahetuses on hinnangud koostatud kombineeritud nomenklatuuri kahekohaliste kaubakoodide ja riikide tasemel. Hinnangud standardsele väliskaubanduse klassifikaatorile (SITC) on üle kantud vastavustabeli alusel ja hinnangud on iga jaotise viimase 5-kohalise koodi kohta, v.a üheksas jaotis, kus hinnanguid ei ole. Laspeyresi ühiku väärtusindeksi arvutamisel võetakse kaaludeks baasperioodi ekspordi-/impordikogused. Paasche ühiku väärtusindeksi arvutamisel võetakse kaaludeks vaatlusperioodi ekspordi-/impordikogused. Väliskaubanduse ühiku väärtusindeks põhineb Fisheri indeksil, mis on Laspeyresi ja Paasche tüüpi indeksite geomeetriline keskmine. Väliskaubandusandmed liigitatakse majandustegevusalade järgi vastavalt eksportivate ja importivate ettevõtete põhitegevusalale. Väliskaubandusandmetes võivad olla nii Eestis kui ka väljaspool Eestit registreeritud majandusüksuste andmed. Välismaa majandusüksus – väljaspool Eestit registreeritud ettevõte, kasumitaotluseta üksus. Nendele välisettevõtetele, kes teevad Eestis väliskaubandustehinguid, kuid kellel puudub Eesti majanduse tegevusala kood, määratakse võimaluse korral tegevusala vastavalt tütarettevõtte põhitegevusalale või välisettevõtte tegevusele Eestis. Kui tegevusala ei saa selliselt määrata või puudub informatsioon ettevõtte põhitegevusala kohta, siis liigitatakse andmed rubriiki „Tegevusala määramata“. | |
Ei korrigeerita |