Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu
Sõitjatevedu ja sõitjakäive ning veoste vedu ja veosekäive transpordiliigi järgi. Veondusettevõtete üldkogum, valim ja vastanud transpordiliigi järgi. Sõitjatevedu bussiga (sõitjate arv ja sõitjakäive) maakonnaliinidel, linnaliinidel, vallaliinidel, riigisisestel kaugliinidel, rahvusvahelistel liinidel, riigisisestel juhuvedudel ja rahvusvahelistel juhuvedudel, busside liiniläbisõit ja madalapõhjaliste busside liiniläbisõit. Statistika andmebaasi kvartali tabelites TS101, TS121, TS40 on avaldatud andmed majanduslikult aktiivsete transpordiettevõtete kohta, mis on kantud äriregistri baasil koostatud majanduslikult aktiivsete üksuste statistilisse registrisse. Kvartali tabelis TS541 ja aasta tabelis TS542 on avaldatud andmed majanduslikult aktiivsete bussiveoettevõtete kohta (põhitegevusala järgi), mis on kantud äriregistri baasil koostatud majanduslikult aktiivsete üksuste statistilisse registrisse. | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) | |
Transpordiettevõtted, EMTAK 49–51 (v.a 494), kaubaveoautosid omavad ettevõtted. | |
Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Ei käsitleta välismaa äriühingu filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Juhuvedu – tellija algatusel moodustatud sõitjaterühma vedu ühekordse tellimuse alusel Kaugliin – sõitjatevedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades ja mis pole maakonnaliin Linnaliin – sõitjatevedu kohalikel linnaliinidel, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama linna haldusterritooriumil, või mis on tellitud linnavalitsuse poolt. Hõlmab nii avalikku, kommerts- kui ka eriotstarbelist liinivedu. Maakonnaliin – sõitjatevedu kohalikel maakonnaliinidel, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama maakonna haldusterritooriumil, või mis on tellitud maakondliku ühistranspordikeskuse kaudu. Hõlmab nii avalikku, kommerts- kui ka eriotstarbelist liinivedu. Rahvusvaheline vedu –reisi lähte- ja/või sihtpunkt asuvad väljaspool Eesti riigipiiri Riigisisene vedu – sõitjate või veose kohale toimetamine Eesti piires Sõitjakäive – sõitjate vedamisel tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. Vallaliin – sõitjatevedu kohalikel vallaliinidel, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla haldusterritooriumil, või mis on tellitud (maalise) omavalitsuse poolt. Hõlmab nii avalikku, kommerts- kui ka eriotstarbelist liinivedu. Veomaht – veomahtude hindamisel kasutatakse sõitjateveo näitajatena teenindatud sõitjate arvu ja sõitjakäivet. Veoste veo näitajad on veetud veoste kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites. Veosekäive – veoste vedamisel tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Tonnkilomeeter vastab ühe tonni veoste vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. | |
Ettevõte, kaubaveoauto | |
Transpordiettevõtted; Liiklusregistris registreeritud veoautod kandevõimega üle 3500 kg (kategooriad N2 ja N3), mille vanus ei ületa 25 aastat. FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhitegevusala on sõitjate- ja kaubavedu, sh taksovedu. Bussiveo liinilubasid omavate ettevõtete loend. Liiklusregistri ja majandustegevuse registri andmete põhjal kord kvartalis moodustatud loend veoautodest, mille kandevõime on üle 3500 kg ja vanus ei ületa 25 aastat. | |
Kogu Eesti | |
Sõitjatevedu, sõitjakäive, kaubavedu ja veosekäive transpordiliigi järgi 2001–… Sõitjatevedu bussiga kohalikel ja kaugliinidel 2000–… Veondusettevõtete üldkogum, valim ja vastanud 2010–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/974, 4. juuli 2018, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat (kodifitseeritud tekst) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1954, 26. oktoober 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat, seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1365/2006, 6. september 2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 80/1119/EMÜ KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 425/2007, 19. aprill 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistika EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/643, 18. aprill 2018, raudteeveo statistika kohta MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat); ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE); Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO); Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD); Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF); Rahvusvaheline Maanteeliit (IRF); UNECE, ITFi ja Eurostati transpordistatistika ühisküsimustik gentlemen's agreement'i alusel |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Transpordistatistikat leiab ka: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/transport; https://ec.europa.eu/eurostat/web/transport/overview; europa.eu/pol/trans; https://unece.org/transport; https://data.oecd.org/energy.htm#profile-Transport | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Transpordi üldandmed“ tabelites: TS101: Veondusettevõtete sõitjatevedu ja sõitjakäive transpordiliigi järgi (kvartalid); TS121: Veondusettevõtete kaubavedu ja veosekäive transpordiliigi järgi (kvartalid); TS541: Sõitjatevedu bussiga kohalikel ja kaugliinidel (kvartalid); TS542: Sõitjatevedu bussiga kohalikel ja kaugliinidel; TS34: Trammid ja trollid, 31. detsember; TS40: Veondusettevõtete üldkogum, valim ja vastanud (kvartalid). | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatöödele 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“ ja 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“. | |
Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm) | |
Avaldatakse Statistika andmebaasi tabelis TS40: Veondusettevõtete üldkogum, valim ja vastanud |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; Kliimaministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Transpordiamet | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Vastab eeskirjadele |
Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. | |
Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud maanteetranspordi näitajate korral. Teiste transpordiliikide korral on tegemist kõikse valikuga, mille puhul valikuviga ei teki. | |
Uuringu vastamismäär eri gruppides on avaldatud statistika andmebaasis. |
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse transpordistatistika kohta käivat ühtset metoodikat. | |
Andmed on üldjuhul ajaliselt võrreldavad, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat. Sõitjate arvu ja sõitjakäibe kasvu linnaliinidel on mõjutanud sõitjate arvestuse muudatused alates 2012. aasta I kvartalist ja 2013. aasta I kvartalist. Alates 2023. aasta algusest on muudetud sõitjate ja sõitjakäibe arvestuse metoodikat linnaliinide puhul. Varasemad andmed on mingil määral alahinnatud. Maanteekaubaveo puhul on andmed ajaliselt võrreldavad alates 2017. aastast, mille lähteandmeteks on statistikatöö 22003 „Kaubavedu maanteedel“ andmed. | |
Kauba- ja sõitjate veo mahuandmed on võrreldavad teiste transpordi statistikatööde samade näitajatega. Maantee kauba- ja sõitjate veo andmed on kogutud valikvaatlusega ning seetõttu hinnangulised. | |
Andmete sisemine sidusus on tagatud, kasutades ühtset metoodikat andmete kogumisel ja samu arvutusreegleid andmete agregeerimisel. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel aasta jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Raudtee-, vee-, õhutranspordi ning sõitjate maismaa liiniveoga tegelevaid ettevõtteid, vähemalt 10 hõivatuga sõitjate muu maismaaveoga ja taksoveoga tegelevaid ettevõtteid vaadeldakse kõikselt. Ülejäänud ettevõtetest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik hõivatute arvu ja tegevusala järgi. Maanteetranspordi sõitjateveo uuringu objektide arv üldkogumis on 790. Objektide arv valimis on u 180. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Bussitranspordi uuringu jaoks kasutatakse avalike bussiliinide liinilubade andmeid. Riigisisest ühistransporti korraldab ja rahvusvaheliste bussiliinide liinilubasid menetleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 22003 „Kaubavedu maanteedel“, 22015 „Raudteetransport“, 22031 „Veetransport“ ja 22032 „Õhutransport“ andmeid. | |
Kvartal | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikega „Maanteetransport“, „Tramm-troll“ ja „Siseveetransport“. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide ja muude uuringute andmetega. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Aruande esitamata jätnud kuni 20 hõivatuga maanteetranspordiettevõtete andmed asendatakse sarnaste ettevõtete keskmiste andmetega või varasema perioodi andmetega, vähemalt 20 hõivatuga ettevõtete andmed asendatakse varasema perioodi andmetega ning arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei korrigeerita |
Alates 2016. aastast on statistikatööga „Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu“ (22029) ühendatud sarnaste väljundnäitajatega statistikatööd „Transpordi üldandmed“ (22029) ja „Sõitjatevedu maanteel“ (22030). Alates 2016. aastast on avaldatud busside liiniläbisõit ja madalapõhjaliste busside liiniläbisõit. Alates 2017. aastast on vähendatud statistikatöö siseriiklikku osa maanteekaubaveo puhul (väheneb andmete kogumise maht, kuid avaldatav näitajate koosseis ei muutu). Sisendina kasutatakse statistikatöö 22003 „Kaubavedu maanteedel“ andmeid. |