Ettevõtete finantsnäitajad
Käibevarad; raha, lühiajalised aktsiad ja osad; muud lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu; mitmesugused lühiajalised nõuded, nõuded ja ettemaksed Pikaajalised finantsinvesteeringud – aktsiad, osad ja muud pikaajalised finantsinvesteeringud, mitmesugused pikaajalised nõuded (laenud), pikaajalised ostjatelt laekumata arved Lühiajalised kohustised kokku: laenukohustused Pikaajalised kohustised kokku: laenukohustused Omakapital kokku | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) | |
Mittefinantsvahendusettevõtted | |
Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Statistiline üksus on ettevõte. 1. Käibevarad (ilma varudeta) Raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiused, paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Lühiajalised aktsiad ja osad – kauplemise eesmärgil hoitavad aktsiad ja osad, mis on soetatud edasimüümiseks hiljemalt järgmise aruandeaasta jooksul Muud lühiajalised finantsinvesteeringud (v.a aktsiad ja osad) – kauplemise eesmärgil hoitavad muud väärtpaberid – obligatsioonid, võlakirjad, fondi osakud jms, mille lunastustähtaeg on hiljemalt järgmise aruandeaasta jooksul, samuti tuletisinstrumendid (forward-, futuur-, swap-, optsioonilepingud jmt) Nõuded ostjate vastu – ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalised nõuded – ostjatelt laekumata arved, tõenäoliselt laekumata jäävad arved (miinusega) Mitmesugused lühiajalised nõuded – aruandeperioodi laekumata tulud, lühiajalised nõuded teiste konsolideerimisgrupi ettevõtete ja aktsionäride vastu ning muud lühiajalised nõuded. Mitmesugused nõuded (laenud) võrduvad Eesti mittefinantsettevõtete, Eesti eraisikute või teiste institutsioonide laekumata tuludega Nõuded ja ettemaksed – ettemakstud maksud ja tulevaste perioodide kulud, maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2. Pikaajalised finantsinvesteeringud Pikaajalised aktsiad ja osad – tütar-, sidus- ja teiste ettevõtete aktsiad ja osad, mida tõenäoliselt ei müüda järgmisel aruandeaastal. Muud pikaajalised finantsinvesteeringud (v.a aktsiad ja osad) – teise ettevõtte pikaajalised võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jm, mida tõenäoliselt ei müüda järgmisel aruandeaastal, samuti tuletisinstrumendid Mitmesugused pikaajalised nõuded (laenud) – pikaajalised nõuded tütar-, sidus- ja teiste ettevõtete vastu. Siin näidatakse ka rendileandja pikaajalised nõuded kapitalirendi (liisingu) rentniku vastu, v.a ostjatelt laekumata pikaajalised arved Ostjatelt laekumata pikaajalised arved – ostjatelt laekumata summad, mille maksetähtaeg on hiljem kui järgmisel aruandeaastal 3. Kohustised Lühiajalised kohustised kokku – kohustused, mille maksetähtaeg on hiljemalt järgmisel aruandeaastal – võlakohustused, võlakirjad ja muud lühiajalised kohustused Lühiajalised laenukohustised – lühiajalised laenud, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused, pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis tuleb tagasi maksta hiljemalt järgmisel aruandeaastal, v.a võlakirjad Pikaajalised kohustised kokku – kohustused, mille maksetähtaeg on hiljem kui järgmisel aruandeaastal – laenukohustused, võlakirjad ja muud pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustised – pikaajaliste võlakohustuste (laenud, kapitalirendikohustused jt) see osa, mis tuleb tagasi maksta hiljem kui järgmisel aruandeaastal, konverteeritavad laenukohustused 4. Omakapital Omakapital kokku – nimiväärtuses ja registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss, reservid, eelnenud perioodide jaotamata kasum (kahjum), aruandeperioodi kasum (kahjum), millest on lahutatud sissemaksmata osakapital, muu omakapital ning oma osad või aktsiad | |
Ettevõte | |
Suurte finantsvarade või -kohustustega ettevõtted FREIM Statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ küsimustiku „Ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR)“ ja majandusaasta aruande esitanute andmete alusel koostatud loetelu ettevõtetest, millel olid suured finantsvarad või -kohustused. | |
Kogu Eesti | |
2001–… | |
Ei ole rakendatav |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Eesti Pank | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Vastab eeskirjadele |
Ei ole rakendatav | |
Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad alates 2001. aastast. Alates 2017. aastast ei koguta enam sularaha andmeid (011) käibevara kohta, lühiajaliste võlakirjade ja muud lühiajaliste kohustuste andmeid (213 ja 214) lühiajaliste kohustiste kohta, pikaajaliste võlakirjade ja muude pikaajaliste kohustuste andmeid (233 ja 234) pikaajaliste kohustiste kohta ning aktsia- või osakapitali nimiväärtuse andmeid (310) omakapitali kohta. | |
Valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata, sest andmed on detailsemad kui ülejäänud ettevõtlusstatistika töödes. Valimisse satuvad (ka töötajate arvu poolest väikesed) ettevõtted, kellel olid suured finantsvarad või -kohustused, moodustades nn paneeli, mille koostamiseks kasutatakse andmeid statistikatöödest 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ ja 20901 „Majandusüksuste statistiline register“. | |
Ei ole rakendatav |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Ei ole rakendatav |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Aruannet esitavad suuri finantsvarasid ja/või -kohustusi näidanud ettevõtted. See on nn paneel ettevõtetest, mida täiendatakse uute suuri finantsvarasid ja/või -kohustusi näidanud ettevõtetega; tegevuse lõpetanud ettevõtted eemaldatakse. Aruannet esitab, olenevalt aastast, 500–800 ettevõtet. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Kvartal | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikuga „Finantsnäitajad“. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle. Enne andmete tellijale edastamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. | |
Kogutud ja valideeritud üksikandmed edastatakse tellijale. | |
Ei ole rakendatav |