Energia tarbimine ja tootmine (kuu)
Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük; soojusenergia tootmine ja müük; kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovarud; elektri- ja soojusenergia toodangu muutused (indeksid). Vedelkütuste ja maagaasi tootmine, import, eksport, sisetarbimine ja varude muutus võrreldes eelmise kuuga. | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Kombineeritud nomenklatuur (KN) Kütuste loetelu 2019 (KYLO 2019, statistikaameti sisene koodiloend) | |
Ettevõtted, mille põhitegevusala on elektrienergia tootmine ning auru- ja kuumaveevarustus Ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, mille kõrvaltegevusala on elektrienergia tootmine ning auru ja kuumaveevarustus ning mille soojusenergia toodang on üle 10 GWh | |
Energia lõpptarbimine – energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu kütuse kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu. Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Kodutarbijatele müüdud elektrienergia – elektrienergia müük elanikele, k.a ühistutele, elamuhaldusfirmadele jms, kus elektrienergia lõpptarbijad on elanikud. Kütusevaru perioodi lõpul – kütuse kogus laos aruandeperioodi lõpul. Soojuse tootmine – arvestiga mõõdetud soojus arvesti näitude andmetel, arvestite puudumise korral lähtutakse kütusekütteväärtusest, kütuse kulust ja katla keskmisest kasutegurist. Taastuvenergia – mittefossiilsetest allikatest saadav energia. Selleks on tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, hoovuste energia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhastigaas ja biogaasid. Tarbitud kütus – tarbitud kütuse kogus elektrijaamades ja katlamajades energia tootmiseks, v.a vahetult tootmistehnoloogilisteks vajadusteks kasutatud kütus. | |
Ettevõte | |
Ettevõtted, mille põhitegevusala on elektrienergia tootmine ja müük ning auru- ja veevarustus. Ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, mille kõrvaltegevusala on elektrienergia tootmine ning auru ja kuumaveevarustus ning mille soojusenergia toodang on üle 10 GWh. FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend nende tegutsevate ettevõtete kohta, mille põhitegevusala on elektrienergia tootmine ning auru- ja kuumaveevarustus. Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend nende tegutsevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide kohta, mille kõrvaltegevusala on elektrienergia tootmine ning auru- ja kuumaveevarustus ning mille soojusenergia toodang aastaaruande „Energia ja kütus“ alusel on üle 10 GWh. | |
Kogu Eesti | |
2000–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni määrus (EL) 2017/2010, 9. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ajakohastamisega (EMPs kohaldatav tekst ) Komisjoni määrus (EL) 2019/2146, 26. november 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika ajakohastamise rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni määrus (EL) nr 431/2014, 24. aprill 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses kodumajapidamiste energiatarbimist käsitleva iga-aastase statistika rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni määrus (EL) nr 147/2013, 13. veebruar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses igakuise ja iga-aastase energiastatistika ajakohastamise rakendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni määrus (EL) 2022/132, 28. jaanuar 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika ajakohastuste rakendamisega MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 2689 Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta: Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine 0,3 (2022. aasta andmed) | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Pressiteade „Tööstustoodangu ja energia tootmine“ kord kuus. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Energeetika / Energia tarbimine ja tootmine / Lühiajastatistika“ tabelites: KE20: Elektrienergia ja soojuse toodang ning toodanguindeksid (kuud) KE21: Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük (kuud) KE22: Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigiti (kuud) KE23: Vedelkütuse ja maagaasiga varustatus (kuud) | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatööle 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ ja 22201 „Tööstustoodangu indeks“. | |
Energiastatistika käsiraamat (Energy Statistics Manual), OECD, IEA, Eurostat (2005) http://www.iea.org/stats/docs/statistics_manual.pdf Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta | |
Puuduvad |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Statistika on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta toodud mahtude ja tähtaegadega. |
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse energiastatistika kohta käivat ühtset metoodikat. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat. | |
Andmed on võrreldavad energiastatistika aasta andmetega ja kuulise tööstuse statistika andmetega. | |
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 250. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Maksu- ja Tolliametilt saadakse kuu lõpu andmed kütuse lõppjääkide kohta tolli- ja aktsiisiladudes ning vabatsoonis kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodide järgi. Samuti vedelkütuste sisetarbimise andmed Eestis. AS-lt Elering saadakse päikese-, tuule- ja hüdroenergiast toodetud elektri andmed. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 22303 „Kaupade väliskaubandus“ ekspordi ja impordi andmeid ja kütuste toodangu andmeid statistikatööst 22201 „Tööstustoodangu indeksid“. | |
Kuu | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine“. Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu. Võrku sisenenud taastuvelektrienergia tootmise andmed edastatakse AS Eleringi poolt failiga. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Viimase aasta andmeid võidakse korrigeerida kuni lõpliku aastastatistika valmimiseni. | |
Ei ole rakendatav |