Taimekaitsevahendite kasutamine

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Kaia Oras

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

kaia.oras [at] stat.ee

625 9234

17/12/2021

17/12/2021

Taimekaitsevahendite kasutatud kogused ja töödeldud pinnad kultuuride kaupa

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

Uuritud põllumajanduskultuurid on klassifitseeritud järgmiselt:

- teravili (nisu, rukis, oder, tritik, kaer, teraviljade segu, tatar);

- kaunvili (põldhernes, põlduba, muu kaunvili);

- tehnilised kultuurid (õlilina, raps ja rüps, muud tehnilised kultuurid);

- avamaaköögivili (kapsas, kurk, söögipeet, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, muu köögivili avamaal);

- katmikköögivili (kurk, tomat, muu köögivili katmikalal);

- kartul;

- viljapuu- ja marjaaiad (õunad ja pirnid, ploomid, kirsid, punane ja valge sõstar, mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas, astelpaju, muud puuviljad ja marjad);

- puukoolid (puu-, viljapuu-, marjapõõsa- või ehistaimeistikuid aeda, parki ja mujale istutamiseks, v.a metsamaal oma tarbeks kasvatatavad puuistikud);

- lilled ja ehistaimed (lilled ja ehistaimed avamaal ja katmikalal);

- söödajuurvili (v.a seemnekasvatus);

- üheaastased söödakultuurid (mais, muud üheaastased söödataimed);

- mitmeaastased söödakultuurid (ristik, lutsern, muud liblikõielised, muu lühiajaline rohumaa);

- söödakultuuride seemnekasvatus;

- püsirohumaa (Maa, mis ei ole külvikordade süsteemis ja mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Püsirohumaa hulka kuulub ka mitmeaastaste heintaimede pind, mida on kasutatud vähemalt viis aastat).

Taimekaitsevahendite klassifikatsioon vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1185/2009 lisale III (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R1185&qid=1611822595313&from=ET).

Põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud väikeüksused

Desikant – vahend, mida kasutatakse lehtede ja umbrohu kuivatamiseks.

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad).

Kasvuregulaator – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis muudavad taimedes toimuvaid füsioloogilisi ja biokeemilisi protsesse. Teraviljadel kasutatakse peamiselt kõrretugevdajaid ehk retardante. Need toimivad taime kasvu reguleerivalt: tugevneb ja areneb paremini juurestik, väheneb taime kõrgusesse kasv ning paksenevad rakuseinad. Sellega tagatakse kultuuri parem seisukindlus.

Molluskitsiid – vahend, mida kasutatakse tigude ja nälkjate hävitamiseks.

Puhtimispreparaat – vahend, mida kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu.

Putukatõrjevahend – vahend, mida kasutatakse kahjurputukate hävitamiseks.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.

Seenhaiguste tõrjevahend – vahend, mida kasutatakse mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks.

Taimekaitsevahendiga töödeldud pind – taimede kasvupind, mida töödeldi sama või eri liiki taimekaitsevahendiga samal ajal või erinevatel kasvuetappidel üks või mitu korda; kui taimekaitsevahendiga töödeldi seemneid, siis seemnetega külvatud pind.

Taimekaitsevahendi kogus – taimekaitsevahendi kogus, mida kasutati taimede ühe- või mitmekordsel töötlusel põllumajanduses.

Umbrohutõrjevahend – vahend, mida kasutatakse umbrohu hävitamiseks.

Vähemalt korra toimeainega töödeldud pind (ha) – kultuuri pind, mida antud toimeainega on vähemalt üks kord töödeldud. Kui kultuuri külvipinda töödeldi mingi aktiivainega üle ühe korra, siis arvestatakse toimeainega töödeldud pinda ainult üks kord. Näiteks kui kümnehektarist nisupõldu töödeldakse mingi aktiivainega kaks korda, siis loetakse antud toimeainega töödeldud pinnaks 10 ha.

Taimekaitsevahendit kasutav põllumajanduslik majapidamine

Taimekaitsevahendeid kasutavad põllumajanduslikud majapidamised

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend majapidamistest, kel on vähemalt:

– 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või

– 2 hektarit põllumaad või

– 0,5 hektarit kartulit või

– 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või

– 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või

– 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või

– 100 m2 katmikalasid.

Kogu Eesti

2013, 2014, 2015, 2020

Ei ole rakendatav

Taimekaitsevahendi kogus (kg) ja taimekaitsevahendiga töödeldud pind (ha)

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1264/2014, 26. november 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 408/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, seoses edastamise vorminguga

Komisjoni määrus (EL) nr 656/2011, 7. juuli 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, seoses mõistete ja toimeainete loeteluga (EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/269, 16. veebruar 2017, millega muudetakse toimeainete loetelu osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat

MUUD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) nr 408/2011, 27. aprill 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, seoses edastamise vorminguga (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Kuni 2015: aasta, alates 2015: 5 aastat

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Põllumajanduskeskkonna näitajad“ tabelites:

KK208: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

KK2081: Kasutatud taimekaitsevahendite kogus ning vähemalt korra toimeainega töödeldud pind põllumajanduslikes majapidamistes toimeaine ja kultuuri järgi

KK2082: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna ja kultuuri järgi

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei avaldata

A common methodology for the collection of pesticide usage statistics within agriculture and horticulture, Eurostat (2008)

http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/statmanuals/files/KS-RA-08-010-EN.pdf

Koostatakse 2020. aastal, kui Eurostatile edastatakse andmed viieaastase perioodi kohta vastavalt määrusele 1185/2009 „Taimekaitsevahendite kasutamise statistika kohta”.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Keskkonnaministeerium

Põllumajandusministeerium

Põllumajandusamet

Põllumajandusuuringute Keskus

Eesti Maaülikool

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab Euroopa Liidu nõuetes ettenähtud mahule.

Lähteandmete täpsus võib kohati olla madal, seda kontrollitakse andmeallikate võrdlemisel. Uuringu liik ja andmekogumis meetodid peaksid tagama piisava kaetuse.

Pole veel arvutatud.

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 161 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 161).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine, milles lähtutakse pestitsiidide statistikat käsitlevast Euroopa Liidu määrusest, võimaldab avaldatud andmeid riigiti võrrelda.

Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2013. aastast. Metoodika ja põhiprintsiibid, definitsioonid ning klassifikaatorid on jäänud ajas samaks.

Andmed on seotud põllumajandusstatistika taimekasvatuse valdkonna andmetega ning on kooskõlas statistikatööga 10503 „Taimekaitsevahendite turulelaskmine“.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 7,8

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Taimekaitsevahendite mittepõllumajanduslik kasutamine: 0,7

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 11 102. Objektide arv taimekasvatuse valimis on 1555. Majapidamiste üldkogumis on kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Valimid kihistatakse standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 200 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldakse kõikselt. Teistest majapidamistest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeid on kasutatud küsimustikus taimede kasvupinna andmete eeltäitmiseks.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 21214 „Taimekasvatus” andmeid põllukultuuride kasvupinna kohta.

Üle viie aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnevate perioodidega.

2020. aastal kasutati mudelipõhist arvutust. Arvutused põhinesid näidismajapidamiste kogumi ehk paneeli andmetel. Paneel moodustati taimekaitsevahendite kasutuse uuringule andmeid esitanud majapidamistest. Taimekaitsevahendite kasutuse uuring oli lisatud ühe moodulina taimekasvatuse valikvaatluse juurde. Näidismajapidamiste kohta olid olemas andmed standardtoodangu ehk majandusliku suuruse, kultuuride kasvupinna ja erinevatel kultuuridel kasutatud taimekaitsevahendite koguste kohta. Paneeli andmed laiendati kasutades paneeli majapidamiste ja kogu Eesti taimekasvatuse majanduslikku suurust. Paneeli kuuluvate majapidamiste põhjal arvutati koefitsient, mis sidus omavahel paneeli summaarse taimekaitsevahendite kasutuse ja taimekasvatuse standardtoodangu. Saadud koefitsienti rakendati kogu Eesti summaarsele taimekasvatuse standardtoodangule Eestis kasutatud summaarse taimekaitsevahendite koguse leidmiseks. Taimekaitsevahendite kasutus aktiivainete ja kultuuride lõikes leiti paneeli majapidamiste vastavate jaotuste alusel.

Ei ole rakendatav

Puuduvad