Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Eelmisel aastal organiseerisid Eesti kontserdikorraldajad kodumaal 3092 kontserti, kuhu müüdi veebi kaudu üle 375 000 pileti. Kontserdikorraldajaid oli kokku 448, kellest iga neljas tegutses mitmes maakonnas.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 924 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 3%.

Statistikaameti esialgsete saagiandmete ja maaeluministeeriumi hinnangu kohaselt kujuneb selle aasta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.

28. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust leiab infot nii andmebaasi kui ka uudiste avaldamise kohta.

Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.

2022. aasta teises kvartalis kasvas Eesti elanike reisimine võrreldes aasta varasemaga oluliselt: sisereiside arv kasvas 45% ja välisreiside arv 319% ehk üle kolme korra.