Statistikaamet tutvustas loenduskomisjonile teise prooviloenduse tulemusi
Teisipäeval, 3. detsembril kogunes Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon (VVLK), kellele statistikaamet andis ülevaate rahva ja eluruumide loenduse teise prooviloenduse tulemusest ning tutvustas 2021. aasta võimalikku loendusmeetodit.
Alates 2010. aastast on statistikaamet statistikaprogrammi kohaselt koostöös teadlaste ja rahvusvaheliste ekspertidega teinud ettevalmistusi, et 2021. aastast saaks Eesti üle minna registripõhisele loendusele. Meetodi hindamiseks on korraldatud kaks prooviloendust, neist esimene toimus 2016. aastal. Tänavu toimunud teise prooviloenduse eesmärk oli hinnata registrite andmetel moodustatud kohustuslike loendustunnuste kvaliteeti ja registripõhise loenduse metoodikat.
Teise prooviloenduse tulemusi tutvustades tõi statistikaamet välja, et kõik registrite andmetel moodustatud loendustunnused on kooskõlas rahvusvaheliste kvaliteedinõuetega. „Eesti registritest saame Euroopa Liidu riikide jaoks kohustusliku loendusinfo kätte,“ ütles statistikaameti peadirektor Mart Mägi.
Teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedile tuginedes tutvustas statistikaamet VVLK-le ka 2021. aasta loenduseks sobivat võimalikku loendusmeetodit. Oktoobri lõpus kinnitas VVLK loendustunnused. Nende hulgas on ka Eesti tarbijate ja teadlaste vajadustest lähtuvad tunnused, mille kohta registrites andmeid pole. Seetõttu kaalub statistikaamet 2021. aastal läbi viia kombineeritud registripõhist loendust.
„Loendusprogrammi lisatunnuste – usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, iseõpitud võõrkeeled – kohta registrites andmeid pole ja neid tuleb uuringuga inimestelt otse küsida,“ selgitas Mägi loendusel uuringu kasutamise vajadust.
Mägi märkis, et statistikaamet peab loendusmeetodi ära otsustama selle aasta jooksul. Valiku tegemisel on üheks kaalukeeleks ka maksumus. „Eesti on viimase kümne aasta jooksul loenduse ettevalmistamiseks teinud ligi 16 miljoni euro ulatuses kulutusi, millest ligikaudu pool on läinud ministeeriumidele registrite arendamiseks,“ andis ta ülevaate. „Registrite arendamine on suur töö ja selle positiivseid tulemusi nägime teisel prooviloendusel,“ tõi Mägi välja. „Registrite andmeid valikuuringuga kombineerides läheb loendus maksma lisaks 3–5 miljonit eurot ja selle raha on Vabariigi Valitsus järgmiseks kolmeks aastaks juba lubanud eraldada. Seda meetodit soovitab ka Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikanõukogu. Kõikne küsitlusuuring ehk nn tavaloendus läheks maksma täiendavad 11–13 miljonit eurot,“ tõi Mägi välja.
VVLK liikmed soovisid, et statistikaamet annaks loenduse läbiviimise plaanidest ülevaate ka Vabariigi Valitsusele.
Rahva ja eluruumide loendus on Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt statistikaamet.
Vaata teise prooviloenduse tulemusi SIIT.
Rohkem infot loenduse kohta on Statistikaameti veebilehel.