Vähem kui 10 korteriga ühistult andmeid ei küsita

Alates 1. jaanuarist 2018 tekkis juurde üle 10 000 korteriühistu, sest seadusemuudatuse tõttu tekkis korteriühistu igasse korteriomanditeks jagatud majja, kus ühistut veel polnud. Valdavalt on need vähem kui 10 korteriga ühistud. Tekkinud korteriühistud kanti korteriühistute registrisse, mis on kasumitaotluseta organisatsioonide statistika tegemise alus. Seetõttu sattusid niisugused korteriühistud ka kasumitaotluseta organisatsioonide küsimustiku andmeesitajate hulka.

Osa niiviisi tekkinud korteriühistutest hakkaski tegutsema, aga enamik mitte. Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhataja Marek Začeki sõnul pöördusid Statistikaameti poole sellised korteriühistud, kes ei hakanud tegutsema, paludes vabastada ühistu aruande esitamisest. Ta selgitas, et Statistikaamet analüüsis korteriühistute andmeid ning tulemused näitasid, et vähem kui 10 liikme või korteriga üksuste tulude ja kulude osatähtsus on marginaalne. „Eeldusel, et sama kehtib ka seadusemuudatuse tõttu tekkinud korteriühistute puhul, otsustasime, et ei küsi andmeid ühistutelt, kes ei pea esitama majandusaasta aruannet. See puudutab ka umbes 8700 loodud korteriühistut,” kirjeldas Začek otsuse tagamaad.

Statistikaamet kogub statistikatöö „Kasumitaotluseta organisatsioonid“ tegemiseks andmeid sama nimetusega küsimustikuga. Statistikatöö eesmärk on anda teavet kasumitaotluseta organisatsioonide majandustegevuse, tulude-kulude, liikmete ja töötajate arvu kohta. Kasumitaotluseta organisatsioonide andmed on sisemajanduse koguprodukti arvutamise, rahvamajanduskontode ja pakkumise-kasutamise tabelite koostamise alus. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.