Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus
Blogi
Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest.
Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on elanike suhteliselt suurte tarbimiskulutustega Suurbritannia. EL moodustasid elanike tarbimiskulutused 2009. aastal keskmiselt 58% SKP-st. Eesti elanike tarbimiskulutused olid 2008. aastal 55% SKP-st, kuid majanduskriisi tingimustes ja tarbimisaktiivsuse olulise vähenemisega langesid 2009. aastal 52%-ni.
[caption id="attachment_500" align="alignleft" width="500" caption="Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osatähtsus SKP-st, 2009 "]
[/caption]
Tarbimiskulutused inimese kohta olid 2008. aastal kõige suuremad Luksemburgis ja kõige väiksemad Ungaris, kahe riigi kulutused erinesid 4,5 korda. Kui Luksemburgi elanik kulutas keskmiselt 24 700 eurot, siis Ungari elanik vaid 5500 eurot. Eestis elanik kulutas 6600 eurot inimese kohta ehk 3,7 korda vähem kui Luksemburgi elanik. Soomega oli vahe 2,6 ja Rootsiga 2,4 korda. Ehk siis Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 27%, Soome ja Rootsi puhul vastavalt 38%ja 42%.
Kui kõrvaldada EL riikide vaheline hinnaerinevus ja mõõta kulutusi ostujõupariteedi alusel, siis on Eestis tarbimiskulutused inimese kohta Luksemburgiga võrreldes 2,7 korda väiksemad, Soomest 1,5 ja Rootsist 1,4 korda väiksemad. Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 38%, Soome ja Rootsi omadest vastavalt 66% ja 71%.
[caption id="attachment_501" align="alignleft" width="500" caption="Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008 "]
[/caption]
Üldjoontes on elanike tarbimiskulutuste struktuur EL liikmesriikides sarnane. Kõige rohkem kulub eluasemele (2008. aastal 22% elanike tarbimiskulutustest), millele järgnevad kulutused transpordile (14%) ning toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (13%). Kõige enam ehk üle neljandiku kõikides tarbimiskulutustest kulutavad eluasemele jaheda kliimaga Skandinaaviamaade, aga ka hoopis mõõdukama kliimaga Prantsusmaa elanikud. Seevastu soojema kliimaga Vahemereriikide elanikud kulutavad eluasemele alla 18% tarbimiskulutustest, kusjuures Maltal ja Küprosel vaid 12–13%. Üllatavalt väikesed on kulutused eluasemele ka Leedus (13%), ent seda suuremad on kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning transpordile.
Eestis kulutavad elanikud eluasemele 21%, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 19% ning transpordile 15% tarbimiskulutustest. Eesti elanik kulutab toidule, mittealkohoolsetele jookidele, alkohoolsetele jookidele ja tubakale oluliselt suurema osatähtsuse kõikidest tarbimiskulutustest kui EL-s keskmiselt. Nii Eestis kui ka EL-s on iseloomulik, et kõige väiksema osatähtsusega on kulutused haridusele, samuti on suhteliselt väikesed ka kulutused tervishoiule. See viitab asjaolule, et enamasti on hariduse ja tervishoiu puhul tegemist avaliku sektori teenustega. Eesti elanike tarbimiskulutustest moodustavad kulutused haridusele vaid 2% ning tervishoiule 3%.
[caption id="attachment_502" align="alignleft" width="500" caption="Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009"]
[/caption]
Eesti elanike tarbimiskulutused vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes ligi 19% ja vähenemine toimus kõikides kulugruppides. Kõige rohkem mõjutas vähenemist kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Elanikud ostsid varasema aastaga võrreldes oluliselt vähem püsikaupu, sest selle kulugrupi kulutuste vähenemine oli kõige suurem (41%).
Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja
[/caption]
Tarbimiskulutused inimese kohta olid 2008. aastal kõige suuremad Luksemburgis ja kõige väiksemad Ungaris, kahe riigi kulutused erinesid 4,5 korda. Kui Luksemburgi elanik kulutas keskmiselt 24 700 eurot, siis Ungari elanik vaid 5500 eurot. Eestis elanik kulutas 6600 eurot inimese kohta ehk 3,7 korda vähem kui Luksemburgi elanik. Soomega oli vahe 2,6 ja Rootsiga 2,4 korda. Ehk siis Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 27%, Soome ja Rootsi puhul vastavalt 38%ja 42%.
Kui kõrvaldada EL riikide vaheline hinnaerinevus ja mõõta kulutusi ostujõupariteedi alusel, siis on Eestis tarbimiskulutused inimese kohta Luksemburgiga võrreldes 2,7 korda väiksemad, Soomest 1,5 ja Rootsist 1,4 korda väiksemad. Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 38%, Soome ja Rootsi omadest vastavalt 66% ja 71%.
[caption id="attachment_501" align="alignleft" width="500" caption="Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008 "][/caption]
Üldjoontes on elanike tarbimiskulutuste struktuur EL liikmesriikides sarnane. Kõige rohkem kulub eluasemele (2008. aastal 22% elanike tarbimiskulutustest), millele järgnevad kulutused transpordile (14%) ning toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (13%). Kõige enam ehk üle neljandiku kõikides tarbimiskulutustest kulutavad eluasemele jaheda kliimaga Skandinaaviamaade, aga ka hoopis mõõdukama kliimaga Prantsusmaa elanikud. Seevastu soojema kliimaga Vahemereriikide elanikud kulutavad eluasemele alla 18% tarbimiskulutustest, kusjuures Maltal ja Küprosel vaid 12–13%. Üllatavalt väikesed on kulutused eluasemele ka Leedus (13%), ent seda suuremad on kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning transpordile.
Eestis kulutavad elanikud eluasemele 21%, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 19% ning transpordile 15% tarbimiskulutustest. Eesti elanik kulutab toidule, mittealkohoolsetele jookidele, alkohoolsetele jookidele ja tubakale oluliselt suurema osatähtsuse kõikidest tarbimiskulutustest kui EL-s keskmiselt. Nii Eestis kui ka EL-s on iseloomulik, et kõige väiksema osatähtsusega on kulutused haridusele, samuti on suhteliselt väikesed ka kulutused tervishoiule. See viitab asjaolule, et enamasti on hariduse ja tervishoiu puhul tegemist avaliku sektori teenustega. Eesti elanike tarbimiskulutustest moodustavad kulutused haridusele vaid 2% ning tervishoiule 3%.
[caption id="attachment_502" align="alignleft" width="500" caption="Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009"][/caption]
Eesti elanike tarbimiskulutused vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes ligi 19% ja vähenemine toimus kõikides kulugruppides. Kõige rohkem mõjutas vähenemist kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Elanikud ostsid varasema aastaga võrreldes oluliselt vähem püsikaupu, sest selle kulugrupi kulutuste vähenemine oli kõige suurem (41%).
Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja
Kas leidsid, mida otsisid?