Täiskasvanute koolitus (füüsiline isik) 2017

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Käthrin Randoja

Analüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

kathrin.randoja [at] stat.ee

6 258 404

07/06/2023

07/06/2023

Hariduse omandamine soo, vanuserühma, emakeele, haridustaseme, piirkonna, elukoha, sotsiaalse seisundi, leibkonna netosissetuleku järgi. Hariduse omandamine jaguneb kolmeks: tasemeõpingud, koolitused ja iseseisev enesetäiendamine.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Keelte klassifikaator (KK)

Ei ole rakendatav.

Arvutikasutamisoskus baasteadmiste tasemel – oskus kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, kopeerida faili/kausta või muuta selle asukohta jms.

Arvutikasutamisoskus ekspertteadmiste tasemel – oskus kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme, kui arvuti ei tööta nii, nagu peaks jms.

Asjatundlikkus arvuti kasutamisel – oskus vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installida lihtsamaid seadmeid ja programme jms.

Emakeel – esimene keel, mida räägitakse varases lapsepõlves. Inimesel võib olla rohkem kui üks emakeel.

Esimese taseme haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase on alusharidus (koolieelne haridus), põhiharidus (1. - 9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe, või kutseõpe põhihariduse baasil.

Iseseisev õppimine ehk informaalne õpe – iseseisev etteplaneeritud enesetäiendamine. Õpe, mis hõlmab igasugust teadlikku õppimist mitmesuguste tegevuste ja suhtluskanalite kaudu, olenemata ajast ja keskkonnast. Informaalne õpe ei ole struktureeritud ning sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppekavad ja -materjalid. Puudub õpet korraldav asutus. Informaalse õppe alla ei kuulu formaalharidussüsteemi õpingutes või koolitustel osalemine.

Kolmanda taseme haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase on keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus, magister või doktor.

Koolitus ehk mitteformaalne õpe – kursused, seminarid, eratunnid ja juhendatud väljaõpe töökohal. Mitteformaalne õpe on seotud nii tööalase enesetäiendamise kui ka isiklike huvialadega. See on eri keskkondades toimuv eesmärgistatud ja institutsionaliseeritud õpe, mis jääb väljapoole tasemeharidust. Mitteformaalset õpet võivad läbi viia nii riiklikud õppeasutused kui ka koolitusettevõtted, tööandjad kui ka eraõpetajad. Koolitused on juhendaja poolt ette valmistatud ja enamasti on olemas ka koolituskava.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise ütlevad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnaliikme netosissetulek – kõigi leibkonnaliikmete netosissetulekute summa jagatud leibkonnaliikmete arvuga.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Miinimumpalk – riiklikult kehtestatud kuupalga alammäär uuringu läbiviimise aastal.

Netosissetulek – pärast igakuiste maksude maksmist ja muude seadusjärgsete mahaarvamiste tegemist inimesele kätte jääv summa. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid: rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töö eest; omanditulu; pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused; abiraha; stipendium; muu tulu.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.

Sinikraed – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõududesse kuuluvad inimesed.

Tasemeharidus ehk formaalne õpe – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe, mis üldjuhul toimub koolikeskkonnas tasemeõppekavade alusel. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda juhendavad spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid tulenevad õppekavast ja õpetajast ning õppeprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on teatava taseme või eani (Eestis 17-aastaseks saamiseni) kohustuslik.

Teise taseme haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase on üldkeskharidus, kutsekeskharidus/keskeriharidus/tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutseõpe keskhariduse baasil.

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Valgekraed – seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; kontoritöötajad ja klienditeenindajad.

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel.

Võõrkeele oskus – sisaldab võõrkeele oskust nii algajate kui edasijõudnute tasemel. Algaja on inimene siis, kui ta mõistab ja kasutab väheseid sõnu ja fraase kas või natukene.

Isik

Eestis alaliselt elavad 18–69-aastased elanikud, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja Rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

Kogu Eesti

Piirkondlikud üksused

Maakonnad

Linnalised asulad, maa-asulad

2007, 2011, 2016, 2022

Ei ole rakendatav

Hariduse omandanute/mitteomandanute arv eri tunnuste järgi – absoluutarv (tuhat)

Hariduse omandanute/mitteomandanute osatähtsus eri tunnuste järgi – protsent

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/859, 4. veebruar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks hariduse ja koolituse valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/861, 21. mai 2021, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad ning kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud hariduse ja koolituse valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2181, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2180, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 alusel kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjalik kord ja sisu (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Igal kuuendal aastal

Pressiteade ilmub koos uute andmete avaldamisega. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Täiskasvanute koolitus / Täiskasvanute hariduse omandamine“ kõigis tabelites.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Uuringu läbiviimise juhendid Eurostat’i poolt on kättesaadavad CIRCABC keskkonnast. 2022. aasta uuringu materjalid: juhend, juhendi lisad ja näidisküsimustik.

Nõuetele vastav kvaliteediraport saadetakse Eurostatile.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Kõigi tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud.

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse kuue kuu jooksul pärast välitööde lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

2011. aastal näitasid täiskasvanute koolituse uuringu tulemused, et uuringule eelneva 12 kuu jooksul koolitusel osalenud inimeste protsent oli ajaloo kõrgeim. Paraku ei klapi see järeldus Eesti tööjõu-uuringuga, mille elukestva õppe osaluse tulemustes on olnud näha pidevat kasvu ilma silmatorkava muutuseta 2011. aasta ümber. Tööjõu-uuringu andmed on küll 4 nädala jooksul toimunud koolituste kohta, kuid trende saab võrrelda.

2011. aasta uuring erines teistest, kuna seda ei korraldanud statistikaamet üksi, vaid see viidi läbi koostöös allhankijaga. Lisaks oli vastamise aktiivsus tol aastal madalam kui tavaliselt. Seetõttu võib nendes andmetes olla kõrvalekalded rohkem kui tavaliselt (valikust sõltumatu viga on suurem). Selleks, et saada ajas järjepidevamat ülevaadet, võib olla mõttekas 2011. aasta andmed analüüsi käigus kõrvale jätta.

Alates 2022. aastast on tabelites HTT45, HTT46 ja HTT47 tehtud muudatus. Enne 2017. aastat koostati need tabelid nii, et kui uuritava isiku koolitusi oli aasta jooksul rohkem kui üks, arvestati analüüsis vaid esimesena mainitud koolituse andmeid. Kuid alates 2022. aastast võetakse arvesse kõigi aasta jooksul osaletud koolituste teave.

Alates 2022. aasta uuringust on koolitused, mille kohta inimeselt detailsemad andmed koguti, valitud juhuslikult. Varem oli inimesel võimalus ise valida, millise koolituse kohta ta andmeid jagab.

Elukestvas õppes osalemist mõõdetakse ka Tööjõu-uuringus (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40013).

Täiskasvanute koolitusvõimalusi töökeskkonnas uuritakse uuringus "Täiskasvanute koolitus ettevõtetes" (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40305).

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Uuringu üldkogumisse kuuluvad 18-69 aastased isikud. Objektide arv üldkogumis on 880 000. Objektide arv valimis on 6800.

Tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik vanuserühma ja soo järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Statistikaameti isikute statistilisest registrist (sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit andmeid) saadakse andmed isiku rahvuse ja kodakondsuse kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Igal kuuendal aastal

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodid on veebiküsitlus (CAWI) ja telefoniintervjuu (CATI). Telefoniintervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti telefoniküsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale elektrooniliseks täitmiseks arvutis. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Täiskasvanute koolituse uuring“.

Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Andmete sisemist sidusust kontrollitakse enne andmete levitamist.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse ja isikute statistilisest registrist lingitakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine. Avaldatakse ainult hinnangud, mille alus on vähemalt 20 vastajat.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab ka lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad