Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine 2015

Statistikaamet

Andmetöötluse ja registrite osakond

Svetlana Šutova

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

svetlana.shutova [at] stat.ee

625 9346

17/12/2021

17/12/2021

Põllumajanduslike majapidamiste kasutatav põllumajandusmaa ja loomade arv loomaliigi järgi, standardtoodang ja tootmistüüp

Karusloomakasvatajad (karusloomade arv)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Õiguslike vormide liigitus (ÕV)

Põllumajanduslikud majapidamised

Karusloomakasvatajad

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad).

Loomade arv – veiste, sigade, lammaste, kitsede, kodulindude, mesilasperede, emaküülikute ja karusloomade arv.

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani loeti põllumajanduslikuks majapidamiseks ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning

- kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

- kus on alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast loetakse põllumajanduslikuks majapidamiseks ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus on vähemalt

- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või

- 2 hektarit põllumaad või

- 0,5 hektarit kartulit või

- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või

- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või

- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või

- 100 m2 katmikalasid või

- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnas, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes.

Tootmistüüp – määratakse toodanguliigi standardtoodangu osatähtsuse järgi majapidamise summaarses standardtoodangus.

Põllumajanduslik majapidamine

Karusloomakasvataja

Põllumajanduslikud majapidamised

Karusloomakasvatajad

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

2002–…

Ei ole rakendatav

Põllumajanduslikud majapidamised, loomad, linnud, mesilaspered, karusloomad – arv

Põllumajandusmaa, kasvatatavad kultuurid – ha

Majapidamise standardtoodang (majanduslik suurus) – euro

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1874, 29. november 2018, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011) 2020. aasta kohta esitatavate andmete muutujate loendi ja kirjelduse kohta

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Ei ole rakendatav

Kalender

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei avaldata

Ei avaldata

Ei avaldata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Registri loendit kasutab Statistikaamet põllumajandusstatistiliste tööde freimide ja põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) valimi moodustamisel.

„Põllumajanduse struktuuriuuringu rakendamise käsiraamat“ ja „Tüpoloogia käsiraamat“

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Põllumajandusuuringute keskus põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) valimi koostamiseks

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Põllumajanduslike majapidamiste statistilist registrit arendatakse ja hallatakse vastavalt Statistikaameti peadirektori kinnitatud korrale.

Kasutatavad lähteandmed ja andmete põhjalik kontroll tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed on ajakohased

Ei ole rakendatav

Põllumajanduslike majapidamiste statistilist registrit peetakse sarnaste reeglite alusel enamikus Euroopa Liidu riikides. See võimaldab täita uuringutele kehtestatud geograafilise võrreldavuse nõudeid.

Andmeid ei avaldata. Freimid on võrreldavad alates 2002. aastast.

Registrit kasutatakse aluskogumina põllumajandusstatistika tootmisel.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö maksumus 17,1 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register (sh maakasutuse andmed) majapidamiste ja nende maakasutuse andmete uuendamiseks üks kord aastas ning põllumajandusloomade register majapidamiste ja nende loomade andmete uuendamiseks neli korda aastas.

Põllumajandusametilt saadakse mahepõllumajanduse register mahepõllumajanduslike majapidamiste andmete uuendamiseks üks kord aastas.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse regulaarselt andmed põllumajandusliku majapidamise ärinime muutuste, kontaktandmete, likvideerimise jmt kohta.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hallatavast rahvastikuregistrist saadakse regulaarselt andmed majapidamiste valdajate andmete uuendamiseks.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 21203 „Loomakasvatus ja lihatootmine“, 21208 „Põllumajanduse struktuuriuuring“, 21210 „Põllumajandusloendus“ ja 21214 „Taimekasvatus“ andmeid.

Pidev

Statistikatöö „Põllumajanduslike majapidamiste statistiline register“ jaoks eraldi andmeid ei koguta. Sisendiks on administratiivsete registrite andmed ja teiste statistikatööde lähteandmed.

PRIA andmed saadakse e-postiga ja pilveteenuse kaudu, Põllumajandusameti andmed e-postiga, rahvastikuregistri ja äriregistri andmed X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Põllumajanduslike majapidamiste statistilist registrit uuendatakse aasta jooksul administratiivsete registrite andmete ning statistikatöödega kogutud andmete põhjal.

Ei ole rakendatav

Enne 2019. aastat oli statistikatöö nimi „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“.