Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 9% vähem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Toodang suurenes vaid energeetikas 36%, aga vähenes töötlevas tööstuses 10% ja mäetööstuses 33%.
2013. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 8% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes nii eksport kui ka import neljandat kuud järjest. Tänavu üheksa kuuga kahanes eksport eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%.
Tööstusettevõtete toodang vähenes 2008. aastal eelmise aastaga võrreldes 6,5%, teatab Statistikaamet. Aasta alguse mõõdukas kasv võrreldes eelmise aasta vastava kuuga pöördus alates märtsist langusesse.
Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.
Joonistel esitatakse kuukäibe suhteline muutus protsentides võrreldes eelmise aasta sama kuuga kahe ajavahemiku kohta: alates 2006. aastast ja alates 2017. aastast. Saadud arv näitab, kas käive on suurenenud (suhtarv on positiivne), vähenenud (suhtarv on negatiivne) või ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud (suhtarv on null). Näitaja on arvutatud järgmiselt: (käive jooksval aastal – käive eelmisel aastal) / käive eelmisel aastal * 100% Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, kui vaadata kuude kaupa tegevusalade alusel ettevõtete käibe muutust 2020. aastal võrreldes
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 5,5%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 5,4% ja majade hinnad 5,8%.