Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2020. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 5,8%, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga aga tõusis 4%.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.
Kui palju me hoolime peale inimeste ka teistest liikidest, neist kellega igapäevaselt elukeskkonda jagame? Just liikide, eriti ohustatud liikide kaitse on selleaastase ülemaailmse Maa päeva* teema.
Mis teemad lõid peagi otsi kokku tõmbaval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 12 kõige rohkem tähelepanu pälvinud statistikablogi.
Põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest sõltub, kas Eestis tekkivate jäätmete kogused, nende taaskasutamine ja prügilatesse ladestamine kasvab või kahaneb. Viimastel aastatel on trend jäätmete tekke languse suunas. Arenguid jäätmemaailmas kirjeldab peamiselt 2020. aasta andmete põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Eda Grüner.
Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?
Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.