Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 656 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta aprilliga suurenes müügitulu püsivhindades 23% ja eelkõige mõjutas kasvu nii kauplejate kui ka ostlejate kohanemine koroonakriisist tingitud piirangutega.
Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.
21.–25. märtsini toimuval andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädalal ootab statistikaamet noori andmetarkust koguma. Muuhulgas saab vastuse ka küsimus, kuidas eristada usaldusväärset infot väärinfost.
Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris majutusettevõtetes üle 158 000 turisti, mis on 64% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku 9% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10%.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,6%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 19,3%.
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).