Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ning ehitada see uuega võrreldavaks. See plaan kõlab arukalt ja tavaliselt ka toimiks, kuid tänapäeval saab sellega vastu näppe.
Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 489 eurot kuus, mis on 81 eurot rohkem kui 2016. aastal. Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on kolme aastaga vähenenud kolm protsenti.
Statistikaameti andmete kohaselt peatus 2019. aastal Eesti majutusettevõtetes 3,8 miljonit turisti, kes veetsid seal 7 miljonit ööd. Välisturiste oli neist 59% ja siseturiste 41%.
Majutusettevõtetes peatus 2018. aasta oktoobris kokku 274 000 sise- ja välisturisti, mis on 1% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.
Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2020. aastal 5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis tööstuse kolmes sektoris: energeetikas 19%, mäetööstuses 13% ja töötlevas tööstuses 4%.
Majutusettevõtetes peatus 2018. aasta augustis 448 000 sise- ja välisturisti ehk 3% rohkem kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta augustiga võrreldes siseturistide arv suurenes, välisturistide arv jäi mullusele tasemele.