Statistikaameti kliendikanalite juhi Maarja Kirtsi sõnul soovivad inimesed aina enam saada infot kiiremini ja lihtsamas vormis. Seda uus veebileht ka pakub.
Äsja jõudsid koostöös statistikaametiga trüki- ja paberitööstuse olulised näitajad juhtimislauale. Sellega on juba kümnel ettevõtlussektoril oma juhtimislaud, kust vajalikud andmed kiirelt ja mugavalt kätte saada.
Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.
Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus, praegu käimasoleva teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal.
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.
Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes.
Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.
Statistikaameti avaldatud näitajad mõjutavad otseselt või kaudselt iga Eestimaa inimest ja piirkonda. Mis näitajad need on ja miks need on piirkonna arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.
Oma eluruumi seisundit pidas 2010. aastal heaks või väga heaks rohkem kui kaks kolmandikku lastega leibkondadest, teatab Statistikaamet. Kümne aastaga on selliste leibkondade arv neljandiku suurenenud.