Töötuse määr oli 2018. aasta I kvartalis 6,8%, tööhõive määr 66,6% ja tööjõus osalemise määr 71,4%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes rahvastiku majanduslik aktiivsus põhiliselt töötuse, aga veidi ka tööhõive kasvu tõttu.
Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end
Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro.
Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300.
Euroopa statistikavõistluse 2020. aasta Eesti vooru lõpptulemused selgusid 10. märtsil. Vanemas vanuserühmas võidutses Viljandi gümnaasium, nooremas Tartu Veeriku kool.